Maarius Suviste: väikesest kohast maailma tippu

Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Sport – see ei ole ainult tulemused, rekordid ning võidud ja kaotused. Sport – see on ka emotsioonid. Ehk midagi märksa enamat kui statistika, meetrid ja minutid ning koht protokollis.

Üks viimase aja võimsamaid (tugitooli)-sportlikke emotsioone olid äsjased kergejõustiku maailmameistrivõistlused Ungari pealinnas Budapestis, kus Eesti dekatleedid võimast vaatemängu pakkusid. Eesotsas Valgamaalt Pukast pärit Karel Tilgaga, kes Eesti läbi aegade teise tulemusega, 8681 punktiga võitles end maailma neljandaks kümnevõistlejaks. Seda mõõduvõtul, mis oli läbi aegade kõige kõvema tasemega – maailma parimaid kümnevõistlejaid on välja selgitatud 19 korda ning kõigil varasematel kordadel oleks ta oma tulemusega saanud ihaldatud medali.

Puka vägilane, nagu kahemeetrist ja 205-sentimeetrise käte siruulatusega 25-aastast tippsportlast on hakatud kutsuma, jäi ise rahuliku ja vaoshoitud maamehe kombel tagasihoidlikuks. Öeldes muu hulgas, et see pole kaotatud pronks, vaid võidetud neljas koht ning et medal jäi selle taha, et teised mehed olid natuke paremad. Ja nii see tõesti on: natuke paremad, mitte rohkem.

On tähelepanuväärne, et Tilga üksikalade rekordid annavad kokku veelgi võimsama tulemuse kui see, mis nüüd tuli.

Oluline on ka see, et altminekuid ei olnud ning nagu ta ise ütles, siis niimoodi head tulemused tulevadki – ühtlaste, rekordi alla tulemustega. Ja peaasi, et ta ise kõikide aladega rahule jäi ning et tegu oli väga ühtlase ja stabiilse võistlusega.

On tähelepanuväärne, et Tilga üksikalade rekordid annavad kokku veelgi võimsama tulemuse kui see, mis nüüd tuli. Ja kui kõik ükskord sada protsenti klappima saab – loodetavasti juba järgmisel aastal Pariisi olümpiamängudel –, siis tuleb, õigemini peab tulema ka kuldmedal. Ja ega siis ka maailmarekord enam kaugele jää ... Eesmärgid ja soovid peavadki suured olema.

Kõige tähtsam tõdemus kogu selle teema juures tundub olevat siiski see, et kõik on võimalik, kui väga tahta. Ka väikesest maakohast jõuab kaugele ja kõrgele – maailma tippu. Tuleb vaid varakult eesmärgid ja sihid paika panna, tegeleda spordiga ning võimaluse korral käia kas või viies trennis korraga – nagu väike Karel seda omal ajal Puka koolis õppides tegi.

Ja alati ei pea ainult soojal maal treeninglaagrites käima, vaid saab ka kodustes tingimustes hästi hakkama – nagu maailma neljas mees Puka kodu lähedal Kääriku staadionil tippvõistlusteks valmistudes tegi.