Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Kolm lõunaeestlast said Vabaduse Tammepärja aumärgi

Copy
Tunnustuse sai ka Põlvamaa represseeritute eestkõneleja Roman Parmas.
Tunnustuse sai ka Põlvamaa represseeritute eestkõneleja Roman Parmas. Foto: Aron Urb / Justiitsministeerium

31. augustil tunnustas justiitsminister Kalle Laanet Vabaduse Tammepärja aumärgiga 34 inimest, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvastatud ning relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel.

Võru-, Põlva- ja Valgamaalt pälvisid tunnustuse Elar Sarik, Roman Parmas ja Kalev Härk.

Elar Sarik on aktiivselt vedanud Võrumaal Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamist. Võru küüditatute mälestusmemoriaali rajati Elar Sariku eestvedamisel 2016. aastal.

Sarik algatas 2021. aastal Võru kalmistutel Vabadussõjas osalenud ja langenud sõdurite haudade kaardistamise. Alates 2022 aastast on ta koostöös Kaitseliidu Võru malevaga järjepidevalt korrastatud Vabadussõjas võidelnute kalme, kaasanud sellesse ka noorkotkad ja kodutütred. Elar Sarik on Eesti Reservohvitseride Kogu Lõuna osakonna Võru piirkonna juht.

Elar Sarik Võrumaalt koos justiitsminister Kalle Laanetiga
Elar Sarik Võrumaalt koos justiitsminister Kalle Laanetiga Foto: Aron Urb / Justiitsministeerium

Olles ajaloolase haridusega, on Roman Parmase tegevus olnud seotud repressioonide uurimise ja represseeritute eest seismisega.

Roman Parmas on Põlvamaa represseeritute ühingu esimees, kes on maakonnas loonud ühtse ja toimiva organisatsiooni. Tema eestvedamisel viidi lõpule küüditatute mälestusmärgi rajamine Põlva raudteejaama. Roman Parmas on olnud Võrumaa Memento juhatuse liige ja seda organisatsiooni ka 4 aastat juhtinud. Tema eestvedamisel on loodud ühtne ja tegus organisatsioon. Roman Parmas on pärit Põlva maakonnast.

Endine Valga linnapea

Tunnustuse sai ka endine Valga linnapea Kalev Härk.
Tunnustuse sai ka endine Valga linnapea Kalev Härk. Foto: Aron Urb / EV100

Kalev Härk on olnud aktiivne noorsoo isamaalisel kasvatamisel ja kaitsetahte arendamisel. Ta on osalenud Valga Sõjamuuseumi meeskonnaliikmena paljude ürituste organiseerimisel ja läbiviimisel. 15 aastat on Kalev Härk kuulunud rahvusvahelise militaarajaloo festivali meeskonda.

Kalev Härk on aktiivselt kaasa löönud muuseumi meeskonnaga riiklike tähtpäevade korraldamisel. Sõjaajaloo ja Vabadusvõitluse ajaloo huvist tulenevalt on Kalev Härk aidanud luua mitmeid Valga Sõjamuuseumi näitusi ning esinenud ajalookonverentsidel.

«Tänaseks päevaks, Vabaduse Tammepärja aumärgi üleandmiseks valmistudes, lugedes selle aumärgiga täna tunnustatavate inimeste tegude ja saavutuste kokkuvõtteid, keerles otsekui nõiaringis üks vaevaline mõte: kui ukrainlased ja meie koos oma liitlastega oleksime suhtunud õigeaegselt Venemaa tegutsemisse nii, nagu teie olete suhtunud meie vabaduse saavutamisse ja selle hoidmisse ning omakorda kõige selle ajaloosse, kas see oleks praeguse sõja ära hoidnud? Seda ei saa me muidugi kunagi teada,» ütles justiitsminister Kalle Laanet Tammepärja aumärkide üleandmisel.

«Ütlen siis nii, jätkas Laanet, vabadus on üks ja ainus ja jagamatu. Üks vabadus ei ole suurem teisest. Suurem või väiksem võib olla vabaduse eest makstav hind neis valdkondades, kus oskame seda mõõta või hinnata.»

Vabaduse Tammepärja aumärgiga austatakse ja peetakse meeles inimesi, kes on osalenud ühel või teisel moel meie vabadusvõitluses ja vastupanuliikumises, neid, kes on tõhusalt tegutsenud Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel. Samuti inimesi kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasiandmisel.

«Teie hulgas on erinevate valdkondade inimesi mitmest põlvkonnast. See on väga hea ja tähtis asjaolu, mis näitab, et meie vabaduse eest makstud hind on ka noorematele põlvkondadele tähtis,» rääkis justiitsminister.

«Vabadus on siin, Läänemere idakaldal habras. Eelmise aasta 24. veebruaril, kui venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas, sai see väga selgeks nii meil Eestis kui ka Lätis, Leedus ja Poolas. Me oskame hinnata ka teiste rahvaste õigust vabalt elada. Ma olen kindel, et need naised ja mehed, kes on ohverdanud oma aega ja raha Ukraina armee ja tsiviilelanike toetuseks, väärivad tulevikus samuti riiklikku tunnustust. Nende tegevus on oluline osa meie vabaduse kaitsmisest. Ukraina võitlus on meie võitlus, sest vabadus ja demokraatia ei tunne riigipiire,» ütles telereporter Ago Gaškov kõigi laureaatide nimel kõneledes ja lisas: «Me mõistame, et vabadus nõuab ohvreid, pühendumust ja pidevat valvsust. Me tahame öelda «aitäh» kõigile neile, kes on võidelnud meie vabaduse eest ja ning neile, hoiavad seda praegu.»

Tagasi üles