Patriarh Bartolomeus teenib Värskas vabaõhuliturgial

Tema Pühadus Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus. Foto: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

16. septembril teenib Eestis visiidil viibiv Tema Pühadus Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus koos Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vaimulike Värska lauluväljakul vabaõhuliturgial, kuhu on oodata kuni tuhandet õigeusklikku.

Vabaõhuliturgia algab 16. septembril Värska lauluväljakul kell 11 ning kell 13 saavad õigeusklikud kristlased osaleda Pühal Armulaual. Kell 14.30 toimub Setumaa ja Kihnu kultuuriprogramm.

17. septembri hommikul osaleb Tema Pühadus Valga Püha Issidori peakirikus jumalikul liturgial hommikul kell 10.

Tema Pühadus Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus viibib Eestis visiidil 12.-20. septembrini. Visiidi esimesel kolmel päeval kohtub patriarh Eesti riigijuhtide ja Tallinna linnajuhtidega. 15.-20. septembril toimuva pastoraalvisiidi käigus külastab Tema Pühadus peale Värska ja Valga Tartut, Pärnut, Hiiumaad, Tallinna ja Aruküla. Igas visiidi peatuspaigas peetakse liturgia või palvus ning patriarh kohtub omavalitsusjuhtide ning õigeusklikega. 

Patriarhi tänavune visiit on pühendatud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sajandale aastapäevale. 7. juulil 1923. aastal andis üleilmne patriarh Meletius IV koos püha sinodiga välja tomose (akti) Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) autonoomia ehk osalise iseseisvuse kohta. Soome õigeusukirik sai samalaadse akti päev varem. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku 68 kogudusse kuulub ligemale 34 000 inimest.

Värska on valitud liturgia toimumiskohaks, sest Setumaa kaudu saabus õigeusk Eestisse. Setumaa on Eesti kõige pikaealisem traditsiooniline õigeusupiirkond. Tõenäoliselt olid setudel esimesed kokkupuuted toonasest Kiievi-Russist saabunud õigeusuga juba 11.-12. sajandil ning setud on hoidnud järjekindlalt õigeusu traditsiooni alal läbi sajandite. Toona kuulus kogu Kiievi-Vene maa-ala Oikumeenilise Patriarhaadi alla ning Moskva õigeusukirik formeerus alles 15. sajandil ning Oikumeeniline Patriarhaat tunnustas selle teket 16. sajandi lõpul.

Kõigist säilinud õigeusu kirikutest Eestis Tartu rahu piires on vanim Irboska kivilinnusesse 1340. aastal ehitatud Irboska Püha Nikolai peakirik. Tänase Eesti Vabariigi piiresse jäävail aladel on Setumaa vanimad säilinud sakraalehitised 17. sajandi lõpukümnendeil ehitatud Mikitamäe ja Uusvada tsässonad. Värska õigeusukirikust on esimesed teated juba 16. sajandi lõpust. 1759 ehitati Värskasse puukirik püha suurkannataja Georgiose (Jüri) auks. Puust kirik lammutati 1907, kui valmis uus, praegune kivist kirik.

Eestis olid Setumaa preestrid ka esimeste seas, kes Eesti taasiseseisvumise ajal pooldasid Oikumeenilise Patriarhaadi õigeusukiriku taastamist.