UNESCO rahvusvahelist kirjaoskuse päeva tähistati reedel ka Eestis, kui kavas oli muu hulgas lugemiskett ning ettelugemine pargipuudele. Ette loeti vanavanematele, vanavanemad lugesid ise ning ühislugemisi toimus üle riigi.
Reedel toimus üle-eestiline lugemistund (1)
Lugemisaktsioon ReadHour ehk Lugemistund kutsus üles võtma reedel kell 11–12 lugemiseks aeg maha – eesmärk oli propageerida lugemist eelkõige laste ja noorte hulgas, aga osalema olid oodatud igas vanuses lugejad. „Lugemine valgustab kõrgusi, kuhu raamatuid mittemõistvad inimesed kunagi ei küüni,“ ütles aktsiooniga liitunud kirjanik Mika Keränen.
Suuremad avalikud lugemiskohad olid Tartus ja Tallinnas. Tartu raekoja taga Pirogovi platsil sai lisaks oma raamatu lugemisele kuulata kirjanikke: lastele luges lõigu oma raamatust ette Soome lastekirjanik Tuutikki Tolonen ja suurtele luges oma luulet Heidi Iivari. Tallinnas moodustati lugemiskett mööda Estonia puiesteed Reaalkooli ja Tallinna Keskraamatukogu peamaja vahel.
Lisaks suurtele avalikele lugemispidudele toimusid üle Eesti mitmed lugemistunnile pühendatud üritused. Näiteks oli Tartu Linnaraamatukogu peamajas ja harukogudes võimalus osa saada teematundidest nagu „Ettelugemisrulett” ning „Õed Nopolad ja nende looming”. Kuuste kooli kõrval asuvas mõisapargis lugesid õpilased katkendeid lemmikraamatust vanadele pargipuudele, mitmes lasteaias ja raamatukogus osalesid ühislugemises vanavanemad, loeti üksteisele ja arutati loetut.
Lugemise propageerimiseks paluvad korraldajad postitada enda lugemisaktsioonist fotosid sotsiaalmeediasse teemaviidetega #Lugemistund ja #ReadHour.
„Lugemise tähtsust inimese kujunemisel on võimatu üle hinnata,“ ütles Soome Instituudi programmikoordinaator Anneli Loodus. „Raamatu lugemine – olgu teabetekst või ilukirjandus, sügav või meelelahutuslik, algupärand või tõlge – kujundab meie keelt. Keel on aluseks mõtlemisele: lõpuks sellest sõltub, kes me inimestena oleme ja olla tahame. Kampaania tuletab lugemise tähtsust meelde ning kui seeläbi mõni lugemist väärtustav laps või noor juurde tuleb, on eesmärk kuhjaga täidetud.“
Eelmisel aastal vastas lugemisüleskutsele 150 Eesti kooli ja raamatukogu. Sotsiaalmeedias haarasid lugemistunni mõttest kinni muuhulgas Rahva Raamat, Eesti Noorsooteater, Eesti president Alar Karis ja paljud teised. Kõige suuremalt toimus avalik lugemine Tartus. Lugemistundi tähistati ka Soomes, Rootsis, Norras ja Suurbritannias. Kui mujal oldi kellaaja suhtes rangemad, siis Eestis said koolid ja raamatukogud vabaduse ise valida kellaaja ja tegutsemisviisi.
Soomes 2019. aastal alguse saanud rahvusvaheline lugemisaktsioon toimus Eestis tänavu juba kolmandat korda ja seda korraldasid Soome Instituut, Tartu Linnaraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Keskraamatukogu.