:format(webp)/nginx/o/2023/09/06/15574350t1hc948.jpg)
- Koidula piiripunkti kaudu käib naaberriigis tööl hulk Eesti kodanikke.
- Selle sulgemine tooks kaasa vajaduse laiendada Luhamaa piiripunkti.
- Luhamaa piiripunkt on kaubavahetuse mõttes Lätile olulisem kui Eestile.
Ametniku peas sündinud ja valitsuse pressikonverentsil rahandusministri välja öeldud ettepanek sulgeda kokkuhoiu eesmärgil Koidula piiripunkt ei arvesta piirkondlike oludega. Kohalike inimeste hädapärane liikumine üle Eesti-Vene piiri oleks raskendatud, samas toetaksime Läti-Venemaa suunalist kaubaliiklust.
Ilmselt ei vaadanud selle idee peale tulnud ametnik kaarti – teistmoodi ei saaks Luhamaa piiripunkti eelistamist Koidulale hinnata. Võib-olla võrdles keegi autode hulga ja kulude tabelit ning tegi matemaatilise tehte: tabelis võis Luhamaa piiripunkti ületavate sõidukite arv olla suurem ning Koidulas iga ülesõit sellevõrra kallim. Mis seal siis ikka – suurepärane koht kokkuhoiuks.
Ka mina olen seisukohal, et valitsuse plaan peaks olema viia ülepiiriline liiklus Venemaaga miinimumini ning jätta ainult hädavajalik. Näiteks Eesti kodanike liikumine tööle, omaste haudadele või lähedase hooldamiseks, samuti teiste eraisikute humanitaarkaalutlustel sõidud üle Eesti-Vene piiri.
Kui soov on kokkuhoiu eesmärgil ja piiriliikluse vähendamiseks kahest Kagu-Eesti piiripunktist üks sulgeda, ei saa see olla Koidula piiripunkt. Ettepaneku kohaselt tuleks siis suunata sõidukid ja kaubad Luhamaale. Seega ülepiirilise kaubanduse lõpetamisest ettepanekus juttu pole.
Pea pooled Koidulas piiri ületavatest inimestest on Eesti kodanikud. Seega käib üle selle piiripunkti lõviosa Eesti kodanike ülepiirilisest liiklusest.
Luhamaal on Eesti kodanike osakaal palju väiksem. Seal ületavad piiri valdavalt teiste riikide kodanikud. Piiripunkt asub Riia–Pihkva maanteel ja toimib suuresti Läti-Venemaa suunalise liikluse jaoks. Seega on tegu sisuliselt Läti-Vene piiripunktiga, mis küll asub Eesti Vabariigi territooriumil ja mida teenindavad Eesti piirivalvurid ning tolliametnikud.
Suuremad liiklusmahud tooks tõenäoliselt vajaduse täiendavateks investeeringuteks Luhamaa piiripunkti, et seda laiendada. See oleks ju sisuliselt Läti-Vene kaubavahetuse toetamine, mitte Venemaa-suunalise ettevõtluse piiramine.
Luhamaa piiripunkti ümbruses pole tiheasustust ega selle ümber kujunenud ühistranspordivõrgustikku, mis toetaks Eesti inimeste liiklemist sealtkaudu. Kuna Koidula piiripunkt asub ühelt poolt Petseri linna ja teisalt Koidula raudteejaama ning Värska vahel, tähendaks sealtkaudu liikluse sulgemine kohalikele kuni paaritunnist ringi sõiduautoga.
Petseris elavad Eesti kodanikud käivad tööl kohalikes ettevõtetes, näiteks Värskas. See on pakkunud leevendust piirkondlikule tööjõupuudusele. Pole ühtegi põhjust hakata Eesti Vabariigi kodanike liiklemist takistama ega muuta seda ebamugavamaks.
Kui kaubaliiklus suunatakse ümber, siis Koidula piiripunkti juhi Peter Marani hinnangul tooks suuremad liiklusmahud tõenäoliselt vajaduse täiendavateks investeeringuteks Luhamaa piiripunkti, et seda laiendada. See oleks sisuliselt Läti-Vene kaubavahetuse toetamine, mitte Venemaa-suunalise ettevõtluse piiramine. Meie ühiskonnas käimasolevate arutelude pinnalt oleks tegu kummalise sammuga, kui Venemaa-suunalise kaubaliikluse piiramise asemel hakkaksime sõja ajal seda hoopis edendama.
Tehes piiripunktide jätkamise asjus vastupidise valiku, jääb Eesti inimestele kõik samaks, aga lätlastele muutub olukord ebamugavamaks. Sel juhul liigub osa Läti-Venemaa suunalisest liiklusest teistesse Läti piiripunktidesse ning suurendab järjekordi seal.
Eesti valitsus ei peaks mingil juhul lubama, et hakkame panustama paremasse läbipääsu Läti ja Venemaa vahelise kaubavahetuse edendamiseks ja nuhtleme oma rahvast liikumise takistamisega.