Ministeerium ning Põlva- ja Valgamaa leppisid kokku toetusi saavates valdkondades

„Valgamaal on üheks murekohaks madal rahulolu avalike teenustega, mis mõjutab maakonna mainet tervikuna,“ tõi välja Valgamaa Arenguagentuuri juhatuse liige Anneli Kattai. Foto: Arvo Meeks

Riik eraldab maakondadele nelja aasta peale kokku 25 miljonit, aitamaks ellu viia nende arengustrateegiates seatud eesmärke kohaliku elu edendamiseks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning maakondlikud arenguorganisatsioonid on selleks kokku leppinud fookusvaldkonnad, mille ergutamiseks järgmisel neljal aastal raha suunatakse.

„Igal maakonnal on palju erinevaid arendusvajadusi ja väljakutseid, mille lahendamiseks on vaja ressursse,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Selleks, et maakonna arengustrateegia toetuse abil saada nähtavat mõju ja et oleks edasiminek ühe või teise väljakutse lahendamisel, kavatseme edaspidi koostöös maakondadega suunata toetusvahendeid sihitumalt nende arengustrateegia kindlatele valdkondadele,“ selgitas Kallas.

Toetust vajavate valdkondade valimisel lähtutakse iga maakonna arengustrateegiast ning tuginetakse riigi regionaalse arengu tegevuskava seireinfole. „See aitab esile tuua need kohad, kus maakonna areng vajaks hoogustamist,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu nõunik Julia Troitskaja. Ta lisas, et kokkuleppe saavutamiseks on oluline maakondliku arendusorganisatsiooni nägemus, millises valdkonnas on vaja ühiste arendustegevustega alustada. „Teemade kokkuleppimise järgselt valivad maakonna arenguorganisatsioonid välja parimad maakonna terviklikku arengut silmas pidavad projektid, mis esitatakse toetuse saamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele alates 2024. aasta jaanuarist,“ selgitas Troitskaja.

Põlvamaa Arenduskeskuse spetsialisti Aivo Ülperi sõnul on Põlvamaal kavas keskenduda kahele fookusvaldkonnale. „Esimeseks suunaks on „Õppivate, aktiivsete ja õnnelike elanike ja kogukondadega maakond“, mille raames kavandatakse maakonna arengustrateegia toetus aastateks 2024-2027 suunata tegevustele, mis toetavad sporditaristu loomist ning spordivõimaluste mitmekesistamist ja kättesaadavuse parandamist,“ nimetas Ülper. „Suuna valiku pikemaajalisem eesmärk on parandada maakonna elanike tervisenäitajaid ja suurendada elanike tervena elatud aastate arvu, tagades võimalikult head võimalused kehaliselt aktiivse eluviisi kujundamiseks ja säilitamiseks.“

Teiseks fookusvaldkonnaks on Põlvamaal „Mitmekülgse ettevõtlussektoriga maakond“, kus toetusvahendid on kavas suunata nii noorte ettevõtlikkuse edendamisele kui ka maakonna loome- ja puhkemajanduse sektori arendamisele. „Selle valiku eesmärgiks on aidata kaasa, et maakonna ettevõtlussektor oleks mitmekülgne, uutele ideedele avatud ja erinevaid vanusegruppe kaasav,“ selgitas Ülper. „Maakonna majandus sõltub praegu liigselt üksikutest ettevõtlussektoritest ning meie soov oleks sellega kaasnevaid riske pikemas plaanis hajutada.“

„Valgamaal on üheks murekohaks madal rahulolu avalike teenustega, mis mõjutab maakonna mainet tervikuna,“ tõi välja Valgamaa Arenguagentuuri juhatuse liige Anneli Kattai. „Seetõttu tegime ettepaneku kinnitada maakonna arengustrateegia toetuse fookusteemadeks „Valgamaa on kvaliteetse elukeskkonnaga hästi toimiv maakond“ ning „Valgamaa on atraktiivne ja hea mainega külastuskeskkond“, mis aitaksid tõsta maakonna atraktiivsust kohalike elanike seas ning meelitada maakonda turiste ning potentsiaalseid investoreid. Eelkõige soovitakse investeeringuid suunata avaliku taristu ning elukeskkonna arendamisele,“ selgitas Kattai.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alustas suve alguses maakondade arendusorganisatsioonidega dialooge valimaks välja fookusteemad, mille arendamist toetada maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (2024-2027), mis on üheks riigi regionaalpoliitika programmi osaks. Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing, sihtasutus, äriühing, riigiasutus või avalik-õiguslik ülikool, kes on taotlejaks märgitud maakonna arengustrateegia tegevuskavas.

Tänaseks on fookusvaldkondade kokkulepped sõlmitud neljateistkümne maakonnaga. Lisaks septembrikuistele sõlmiti augustis kokkulepped Hiiu-, Jõgeva-, Pärnu-, Rapla- ja Võrumaaga. Kõikide maakondadega soovib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jõuda kokkulepeteni sügise vältel.

Toetusmeetme ligikaudne eelarve aastateks 2024-2027 on kõigi maakondade peale kokku 25 miljonit eurot. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot, toetuse maksimaalset suurust piirab maakonnale eraldatav toetussumma.