Arved Breidaks: vürtspoodnike valitsus

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Peaminister Kaja Kallas võis reedel kergendatult ohata. Vihula mõisa riigieelarve räbalat seisu arutama kogunenud ministrid said anda pinevaid teateid kärbetest, uutest maksudest ja maksutõusudest, mis vähemalt korraks tähelepanu tema abikaasa idavedudelt minema juhtis. Paraku ei olnud valitsusjuhil õhtul anda selget sõnumit, kuidas Eesti nii eelarve- kui majanduskriisist välja tuua.

Fakt on, et Eesti majandus on kuuendat kvartalit järjest languses. Kui väärtust juurde ei looda, ei lisandu ka raha, mida ministeeriumid avalikuks hüvanguks ümber jagada saavad.

Need on lihtsad tõed, millest arusaamine ei tohiks koolis pisut matemaatikat tudeerinud inimesel üle jõu käia. Paraku ei kuule valitsusest midagi selle kohta, kuidas Eesti majanduskeskkonda kavatsetakse parandada, et see taas investeeringuid (raha) hakkaks ligi meelitama.

Selle asemel võis Vihula mõisast kuulda rindeteateid, kuidas tuleb makse tõsta ja uusi makse kehtestada, sest riigi kulutusi kärpida ei saavat – teadmine, mille väljaselgitamiseks kulus ministeeriumidel terve suvi.

Kuigi ministrid maalisid riigi rahakoti tühjusest hirmsaid kujutluspilte, pole Eesti tegelik olukord neile veel päriselt kohale jõudnud. Endiselt näikse oodatavat mingisugust kõikehõlmavat lahendust. Jeesus suutis küll kuuldavasti viie leiva ja kahe kalaga ära toita 5000 inimest, kuid vähemalt esialgu pole teada, et mõnel Eesti ministril sellised võimed oleksid avaldunud.

Makse saab tõsta ja neid juurde mõelda, kui on, kust raha võtta. Vesise suuga vaadatakse praegu pankade suurte kasumite suunas, kuid nende erimaksuga karistamine muudaks kogu Eesti majandusruumi veelgi vähem prognoositavaks. Keegi ei saaks olla enam kindel, ega edukas majandusaasta päädi riigipoolse lisamaksuga.

Jeesus suutis küll kuuldavasti viie leiva ja kahe kalaga ära toita 5000 inimest, kuid vähemalt esialgu pole teada, et mõnel Eesti ministril sellised võimed oleksid avaldunud.

Riiki ei saa juhtida nagu vürtspoodi. Võlgades ja rahapuuduses veeringute kokkukraapimise asemel peaks valitsusel olema plaan, kuidas edasi minna. Hea küll, tõstame maksud ära, aga mis edasi? Kas järgmine aasta on jälle vaja lisaraha ja makse tõsta?

Majanduse elavdamise plaanist pole vähemalt esialgu midagi kuulda, kuigi terve suvi oli aega, et sellega nüüd välja tulla. Või on Stenbocki majas tõesti jäädud lootma ainult taevastele jõududele?