Tomi Saluveer: seitse miljonit eurot kelmidele
:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
21. september 2023, 00:18
:format(webp)/nginx/o/2023/09/20/15605119t1h9e74.png)
Summa, mida inimesed pettuste tõttu sel aastal Eestis kelmidele kaotavad, küündib 6–7 miljoni euroni. Viis eurot ehk üks korralik lõunasöök keskmiselt iga eestimaalase kohta ei tundu ju palju, kuid meie seas on samas ohvreid, kelle kaotus panga-, investeerimis- või pakikelmuste tõttu ulatub kümnete tuhandeteni ning võib tähendada unistuste purunemist.
Usun, et enamik inimesi on kelmuste ohust teadlikud, kuid siiski ollakse eestlaslikult üleolevad ja enesekindlad: minuga seda ikka ei juhtu, olen ettevaatlik. Kuid petturid on osavad manipuleerijad ning isegi kui võõra kõne vastu võtnud inimeses tekibki alguses kahtlus, osatakse seda hajutada ahvatlevate lubadustega või hoopis hirmutamisega.
Tänapäeva e-maailmas tuleb end autoriseerida igal sammul, isikutuvastamist küsitakse mõnel puhul isegi ettevõtte kõneootejärjekorda saamiseks. Nii sisestavad agaramad veebitarbijad Smart-ID koodi päevas kümneid kordi ning varem või hiljem võivad teha lihtsalt näpuka: sisestada koodi kelmi seatud lõksu.
Tegelikult on soovitused veebiturvalisuse osas lihtsad. Ärge sisestage tundmatul veebilehel oma koode ega laske neid kellelgi teisel sisestada. Olge umbusklikud ebareaalsete investeerimis- või muude pakkumiste suhtes. Lõpetage kahtlasena tunduv kõne.
Kindlasti aitaks kelmide vastu see, kui arvuti alal pädevamad inimesed tuleksid appi oma eakatele lähedastele või vähemate kogemustega sõpradele.
Päris paranoiliseks ei tasu siiski minna, sest suur osa tundmatult numbrilt tulevaid kõnesid võivad olla ka asja pärast. Aga eelkõige: säilitage rahu, sest kelmid rõhuvad enamasti kiirusele – kas on tegu just teile mõeldud eripakkumisega või hirmutatakse hädaolukorraga, mis vajab kohest lahendamist.
Veebi ja e-kirjade puhul on üks asi, mida ma ise alati jälgin: saatja domeeni aadress. Kui veebibrauseri aadressiribal või meiliaadressis on domeeni aadressis midagi imelikku või võõrapärast, muutun kohe valvsaks. Ma kindlasti ei vasta meilidele, mille saatja on näiteks info@eestiomniva.com ega kliki linkidele, mis tahavad mind mõnele kahtlasele välismaise lõpuga aadressile suunata. Hiirega üle lingi liikudes on selle tegelik aadress kohe nähtav.
Kõiki asju, mida me pole teadaolevalt tellinud või mille vastu huvi tundnud, ei pea siiski kahtlaseks liigitama. Ning kindlasti aitaks kelmide vastu, kui arvuti alal pädevamad inimesed tuleksid appi oma eakatele lähedastele või vähemate kogemustega sõpradele, et neile veebiavarustes seiklemisega seotud ohtusid selgitada.