Suplejad peavad siseveekogudest oma lemmikuks Peipsi järve

Peipsi järve rannik. Foto: Wikimedia Commons

Maa-ameti üleskutsele oma selle suve lemmik ujumiskoht kaardile märkida​​ reageeriti aktiivselt ja kokku märgiti kaardile 384 supluskohta. Mererandadest nimetati kõige enam lemmikuna Kunda randa, siseveekogudest oli populaarseim Peipsi järv.

Siseveekogude esikaheksa on Peipsi järv, Vihula järv Lääne-Virumaal, Aidu järv Jõgevamaal, Porkuni järv Lääne-Virumaal, Võrtsjärv Tartu/Viljandimaal, Valgevälja karjäär Haapsalus, Viitna pikkjärv Lääne-Virumaal ja Väinjärv Järvamaal-

Kõige rohkem mererandasid märgiti Saaremaal, kokku 21, millest 16 asuvad Saaremaal, kolm Muhus, üks Kesselaiul ja üks Vilsandil. Harjumaal märgiti 14 erinevat randa, mille seast populaarseimaks kujunes Kloogaranna. Hiiumaal märgiti seitse mereranda.

Eesti kõige lemmikumad mererannad on Kunda ja Võsu, mis asuvad Lääne-Virumaal. Esikohale tulnud Kunda rand on suvitajate südamed võitnud puhta ja ilusa liivaranna poolest ja seda nimetatakse lausa «Eesti Ibizaks».

Lääne-Virumaal asub ka Porkuni järv, mida mainitakse looduskauniduse poolest ja nimetatakse maagiliseks aastaringseks karastuskohaks. Kokku märgiti Lääne-Virumaal seitse, Ida-Virumaal kuus randa, Läänemaal ja Pärnumaal viis randa. «Ootamatult vähe toodi välja tuntud randu - Pärnus, Pirital ja Paralepal ei olnud ühtki märget,» sõnas maa-ameti ruumiandmete büroo peaspetsialist Ann Rehemaa suve viimasel päeval kokkuvõtet tehes.

Siseveekogudest on kõige populaarsem Peipsi, kusjuures lemmikkoht vetteminekuks on Kauksi rand.

«Tahtsime lihtsa ülesandega kutsuda inimesi Eestit kaardiakna kaudu avastama ja rõõmu valmistab see, kui palju inimesi üleskutsest osa võttis. Märgiti mererandasid, väiksemaid ja suuremaid järvesid, vetteminekukohti jõgede ääres ja ka rabalaukaid. Tulemused on kohati päris üllatavad – ei oleks osanud ennustada Kunda randa eestlaste suurimaks lemmikuks. Samas on minul Kundas ujumas käimata, ehk leian isegi uue lemmiku. Igal juhul kutsun kaarti tulevikus kasutama, kui oma suviseid sõite planeerite,» lisas Rehemaa.

Mererandade esikolmik on Kunda rand Lääne-Virumaal üheksa märkimisega, Võsu rand kuue märkimisega ning Klooga rand Harjumaal viie märkimisega.

Üleskutse eesmärk oli suviste meenutuste abil tutvustada inimestele nii X-GIS kaardirakendust kui ka geoportaali. Nüüd on järgmiseks suvehooajaks juba üle-eestiline ujumiskohtade kaart olemas, mille põhjal uusi supluskohti avastama saab asuda. Ka talisuplejatel tasub maa-ameti tegemistel silm peal hoida, sest peagi on plaanis hakata kaardistama ka neid kohti, kus talvehooajal vette saab minna.