Skip to footer
Päevatoimetaja:
Tiit Loim
Saada vihje

Petseris lammutatakse järjekordne tükk Eestit (2)

Petseris Aia põiktänavas asuvat maja kasutati vabariigi ajal ka koolina. Nüüd tahab linnavõim selle lammutada
  • Petseris läheb lammutamisele eestiaegne elumaja
  • Linnapeal polnud aimugi, et tegemist on kultuuriväärtusega
  • Eestis vaadatakse toimuvat nukralt pealt

Petseri linnavõim plaanib aasta lõpuks maha lammutada muinsuskaitse all oleva eestiaegse elumaja, mida kohalike andmeil kasutati vabariigi aastatel ka koolina.

Lammutamisele määratud kahekorruseline maja Petseri kesklinnas Sadovõi (Aia) põiktänavas on aastaid olnud kasutuseta, lagunenud välisilmega ja fotode järgi otsustades üle elanud ka väiksema tulekahju.

«Rajoonivalitsuse eelarves ei ole restaureerimiseks vahendeid. Seni ei ole maju sel põhjusel ka lammutatud,» selgitas Petseri linnajuht Sergei Tarasik sotsiaalmeedias, kus kõnealuse maja lammutamine inimestes vastakaid mõtteid tekitas.

Kuna sel aastal on Petseri saanud seoses kloostri 550. aastapäevaga olulisi toetussummasid, on linnavõimul nüüd ka raha, et asuda tühje hooned lammutama. Ent Sadovaja põiktänavas asuva vana elumaja lammutusplaan tekitas inimestes vastuseisu.

Nagu sotsiaalmeedias viidati, kuulub vana maja Petseri pärandkultuuriväärtuslike hoonete nimistusse. See fakt tuli linnajuhile üllatusena. Kui tõestavad dokumendid mõttevahetuse käigus avaldati, pidi Tarasik tunnistama, et maja on tõepoolest kaitse all.

Aia põiktänavas asuva maja teiselkorrusel on olnud ka tulekahju.

Muinsuskaitse ei luba ka Venemaal kaitsealuseid maju kergekäeliselt lammutada. See on lubatud vaid juhul, kui hiljem ehitatakse asemele sama väljanägemisega hoone.

Mädanevad ja lagunevad

Samas väitis Tarasik, et maja lammutamiseks on välja antud kohtuotsus, mida tal tuleb täita. «Kohtuotsuste täitmata jätmine toob kaasa trahvi ja nende trahvidega kägistatakse piirkond ära,» kirjutas Tarasik.

Tema hinnangul on Petseris väga palju «mädanevaid, lagunevaid, remonti vajavaid objekte», mis oleks ammu korda tehtud, kui need ei oleks kultuuripärandina arvel. «Kahjuks ei kaunista need tänapäeval linna, vaid teevad selle hoopis kohutavaks,» teatas linnajuht. «Nende parandamine on ajaloolise väärtuse tõttu väga kallis. Muide, nende ajaloolise väärtuse põhjused ei ole alati arusaadavad.»

Lõuna-Eesti Postimees püüdis andmeid koguda, mis majaga vaidlusaluse hoone puhul täpsemalt tegemist on ja kuidas seda vabariigi ajal kasutati. Maja kultuuriväärtust tõendava dokumendi kohaselt on tegemist omaaegse elumajaga, kuid selle ehitamise aasta on teadmata. Välisilme põhjal otsustades võiks ehitamise aeg olla 1920. aastad või ka varasem, tsaariaega ulatuv periood.

Elumaja ja kool 

Petseris elavalt, kuid anonüümsust soovinud inimeselt sai toimetus teateid, et Aia põik 2 majas töötas eelmise sajandi alguses mõnda aega ka kool. Seda ajani, mil Petseri uus gümnaasiumihoone 1927. aastal valmis.

Allika sõnul on lammutamisele minev hoone tegelikult suhteliselt heas seisus ning see oleks võimalik korda teha. Kuna aga maatükk asub heas kohas, võib tema hinnangul aimata, et soov on praeguse maja asemele püstitatada mõne rikkuri uus häärber.

Voodrilaua all paistab palksein kõbus olevat.

Et nii võib minna, selleks oli allikal ka näide võta: praeguse Petseri Lingvistilise gümnaasiumi krunt tehti paari kümnendi eest samuti väiksemaks, et sinna saaks villad ehitada.

Lagunev eesti linnaosa

Aia põiktänav Petseris asub Setomaa kultuurinõuniku Aare Hõrna sõnul endises eesti linnaosas, mis aga laguneb, sest pole hooldajaid. 

Aare Hõrn.

Kuigi Petseri kloostri 550. aastapäevaga seoses tehti linnas palju töid, viidi need läbi hoolimata muinsuskaitse nõuetest. Paljud ajalooliselt heledat tooni olevad majad on nüüd suurema kärata saanud hoopis tumeda rüü. Samuti on märgata, et hooga alustatud tööd on pärast aastapäeva möödumist jäetud pooleli.

Lammutamisele minevast majast paarisaja meetri kaugusel asub Petseri luteri kirik, kus kuni koroonapandeemia alguseni käis teenistusi pidamas EELK Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere.

Mäevere sõnul pole ta nüüd aga juba kolm aastat Petserisse pääsenud, ega tea ka lammutatava hoone kohta midagi kosta. «Kirikul selle hoonega igasugune puutumus puudub,» sõnas ta. Küll aga tõdes ta, et vaevalt õnnestub maja lammutamist ära hoida, kui see asi seal juba ära otsustatud on.

Petseri linnavõimu plaani kohaselt peab vana maja asemele tühi plats saama tänavu 25. detsembriks. Tööde maksumuseks on kavandatud 200 000 rubla (u 1900 eurot) ning töövõtjal on õigus jätta saadav materjal endale.

Kommentaarid (2)
Tagasi üles