Neljapäevast pühapäevani toimuvad muinsuskaitsepäevad keskenduvad elavale kultuuripärandile - neli päeva kestev pärandifestival hõlmab enam kui sadat sündmust üle terve Eesti.
Tänavune programm juhib tähelepanu tavadele, teadmistele, oskustele ja kommetele, mis on osa nii ammusest kui tänapäevasest kultuuripärandist. Alati pärandi teemadel kaasahaaravaid tegevusi pakkuvate muuseumide ja raamatukogude kõrval ootavad sel aastal endale külalisi ka mitmed koolid, kohalikud omavalitsused, seltsid ja ühingud, aga ka näiteks kõrts ja hooldekodu.
«Pärand elab, säilib ja areneb tänu meie oma Eesti inimestele ja kogukondadele, see on kõigile kättesaadav ja igaühel on võimalus pärandi hoidmisesse panus anda,» ütles muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson. «Sel aastal saab muinsuskaitsepäevade raames minna külla väga paljudele kutsujatele, nautida eriilmelisi väljapanekuid ja tutvuda uute toredate inimestega, kellele meie kultuuripärandi hoidmine ja edasikandmine on südameasjaks.»
Põlvamaal Maanteemuuseumis on reedel kavas konverents «Ratsaradadest raudruunani. Hobuajastu teede ja transpordi arengutest moderniseerumisprotsessides». Valgamaal on laupäeval kavas talgud Riidaja mõisa peahoones.
Rohkem on sündmusi plaanis Võrumaal. Võrus Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis õpitakse neljapäeval ja reedel tundma toite, mida tehti Kreutzwaldi ajal tema kodus. Neljapäeval pühitsetakse Vastseliina kiriku maadel unustusse jäetud Sergamatusel Peter Sarniti konserveeritud hauamonument.
Võrus on neljapäeval kavas ka Võru vanalinna ajalooliste hoonete omanike nõustamine, kuidas vanas majas mugavalt elada, säilitades väärtuslikku ja parandada energiatõhusust.
Reedel on Võru vallas plaanitud heakorratööd Väimelas Matussaare kabeli ümbruses. Võrus toimub reedel kogemuspäev «Elav vanalinn – väärtustame ja väärindame vana puitarhitektuuri», kus räägitakse Võru endise võõrastemaja London taastamisest.
Laupäeval on võimalik Võrus kaasa lüüa ringkäigul vanalinnas, kus ühe hoone näitel tutvustatakse, millised on maja renoveerimise vajadused ja võimalused.
Muinsuskaitsepäevad on kord aastas toimuv festival, mille keskmes on meid igapäevaselt ümbritsev rikas ja mitmekesine kultuuripärand. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ellu kutsutud ühisalgatus European Heritage Days koondab iga-aastaselt ühise katusteema alla pärandisündmusi üle Euroopa. Eestis sai muinsuskaitsepäevade traditsioon alguse 1993. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel. Alates 2015. aastast koordineerib Eestis muinsuskaitsepäevi muinsuskaitseamet.