Valitsus kinnitas 2024. aasta riigieelarve

Õpetajate palga osas kokkuleppele pole jõutud. Foto: Urmas Luik

Valitsus kiitis heaks 2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia. Eelarve tulude maht on 16,8 miljardit eurot ja kulude maht 17,7 miljardit.

Eelarve fookuses on Eesti sõjaline ja lai riigikaitse, haridus, majanduse elavdamine, millesse panustab ka rohereform, ning riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, millele lisandub liitlaste vastuvõtmise kulu. Kaitsekulu on järgmisel aastal 1,33 miljardit eurot ja aastatel 2024–2027 ligi 5,6 miljardit eurot.

Siseministeeriumi riigikaitselisteks ülesanneteks eraldatakse alates 2024. aastast lisaraha keskmiselt 9 miljonit eurot aastas. See suurendab politsei- ja piirivalveameti kriisireservi, sealhulgas raha ja võimalusi abipolitseinike värbamiseks. Piiri kaitsmiseks ja idapiiri väljaehitamiseks eraldatakse 2024. ja 2025. aastaks kokku 15,2 miljonit eurot.

Küberturbetestid

Riigi infosüsteemi ametile eraldatakse küberturbeks raha, et jätkata riigiasutuste ja elutähtsate teenuste osutajate küberturbetestimisi ja -koolitusi ning arendada küberturbe reservi. Maksu- ja tolliamet suurendab valmisolekut kriisideks ja suutlikkust teha järelevalvet sanktsioonide üle. Päästeametile tagatakse evakuatsioonivarude ladustamise rahastamine ja ohuteavituseks mõeldud sireenide töökindlus.

Kliimaministeeriumi vastutusalas uuendab keskkonnaamet varem välisabirahast üles ehitatud 15 kiirgusseirejaama ja -labori tehnilisi vahendeid, et tagada pidev seire 24 tundi ööpäevas ning elanikkonna varajane hoiatamine ja kiirguskaitse abinõude rakendamine.

Järgmisel aastal tõuseb riigitöötajatest ainult õpetajate palk. Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. aasta eelarves ette nähtud 561,9 miljonit eurot, mis kasvab 23,7 miljoni euro võrra. Koos diferentseerimisfondi kasvuga suureneb õpetajate arvestuslik keskmine palk 4,3 protsendi võrra. Lisaks toetab riik esimest korda tööle asuvaid õpetajaid ja tugispetsialiste, eraldades lähtetoetuseks kokku 3,7 miljonit eurot.

Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava elluviimine jätkub järgneval aastal täies mahus. Eelarve suureneb 27 miljoni euro võrra ning 2024. aastal on eestikeelsele haridusele üleminekuks ette nähtud 71,9 miljonit eurot. Üleminek algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning kestab 2030. aastani.

Kõrghariduse tegevustoetuse kasv võrreldes senisega on 15 protsenti. 2024. aasta riigieelarves jääb püsima kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKPst.

Ühistransport ja jalgrattateed

Keskkonnasõbralikku ühistransporti ja jalgrattateede arendamisse investeeritakse järgmistel aastatel 96 miljonit eurot välisraha. Lisaks suurendati järgmisel neljal aastal investeeringuid ühistranspordi ja jalgrattateede arendamisse 70 miljoni euro võrra.

Tuleval aastal algab ka Rail Balticu põhitrassi ehitus, milleks investeeritakse uuel aastal kokku 216 miljonit eurot.

Üleriigilise ühistranspordi parendamiseks eraldab valitsus kahel järgmisel aastal kokku suurusjärgus 60 miljonit eurot.

2024. aasta eelarve struktuurne puudujääk jääb samale tasemele, 1,2 protsendile SKPst. Riik muudab maksujärelevalve tõhusamaks nii tulumaksu kui ka käibemaksu kogumisel ja selleks kasutatakse ka tehisintellekti võimekust. Kokku loodetakse hoida 12 miljonit eurot maksumaksja raha ja saada nelja aasta peale ligi 100 miljonit eurot lisaraha.

Valitsus on juba varem otsustanud hasartmängumaksu ning alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrade järkjärgulise tõstmise. Ainuüksi tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõus peaks järgmise kahe aasta jooksul tooma vähemalt 63 miljonit eurot. 2024. aastal tõstab riik käibemaksu 22 protsendini, mis toob riigile tuludesse kokku eeldatavalt 235 miljonit eurot. LEPM