Põlvamaalt avastati kõige enam jõevähkide röövpüügivahendeid

Eestis on jõevähi püüdmine oluliselt reguleeritud. Foto: Aimar Rakko

Vähipüügi reeglite rikkumise eest võib karistada saada kuni 1200 euro suuruse trahviga või kaasa tuua kriminaalkaristuse.

Sel aastal on avastatud ebaseaduslikke vähipüügivahendeid Põlvamaal 26, Võrumaal 12 ja Valgamaal neli tükki. Põlvamaa on selle näitajaga Eestis esikohal. Jõevähkide röövpüüdmine on Eestis probleemiks, kuna nende arvukus ei ole väga kõrge. Vähkide arvukust on peale röövpüüdmise mõjutanud ka vähikatku puhangud, vähi võõrliikide levimine ja ülepüüdmine. Lisaks on keelatud vähkide omal käel ümberasustamine, seda võõrliikide ja haiguste leviku tõkestamiseks.

Keskkonnaameti jaoks on tegu suure probleemiga. «Kahjuks on Keskkonnaamet piirangutele vaatamata avastanud viimase kolme ja poole kuu jooksul kümneid jõevähi röövpüügijuhtumeid,» sõnas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu. Selle aja jooksul on veekogudest eemaldatud 85 püügivahendit, mida määratleti kas vähinata või vähimõrrana ning mille omanikku ei saanud kindlaks teha. Eemaldatud püügivahenditest vabastatud ja loodusesse tagasi lastud jõevähkide täpset arvu on raske öelda, aga kindlasti oli neid sadu – näiteks vabastati ainuüksi Keskkonnaameti Harjumaa inspektorite poolt 188 jõevähki. «Käesoleva hooaja jooksul oleme alustanud 32 jõevähkide ebaseadusliku püügiga seotud väärteomenetlust,» tõi Avarsalu välja.

Eestis on jõevähki lubatud püüda kahel erineval perioodil. Augustikuus pärast noorvähkide koorumist ja sügisel enne uue paljunemistsükli algust. Avarsalu tõi välja, et vaatamata sellele ei olnud augustis kõikjal Eestis vähkide püüdmine lubatud. Seda näiteks Hiiumaal, kuhu ei saanud vähipüügiks vajalikku kalastuskaarti hankida.

Vähipüügiks vajaliku kalastuskaardi saab muidu osta portaalist kalaluba.ee alates sama aasta 1. juulist. Sel aastal olid piirarvud seatud kõigile Saaremaa veekogudele ning lisaks Pangodi järves, Pärnu jões, Reopalu jões, Väinjärves, Võhandu jões, Aheru järves, Pühajärves, Väike-Emajões ja Kasaritsa Verijärves. Sel aastal sai Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi.