Maarius Suviste: vaesel riigil on raha küll

Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Ajal, mil riigi tengelpung ei ole enam isegi mitte auklik, vaid peaaegu et sõelapõhi, elatakse Tallinnas riigiaparaadis justkui omaette suures mullis.

Üks ministeerium võttis keset kriisiaega plaani viia helgemad pead, et mitte öelda välja valitud, 50 000 euro eest rohelusse inspiratsiooni ammutama. Ikka nii, et uhke häärber, toit, jook, sekka muidugi meelelahutust ka. Ja ega ühe päevaga saa ju piirduda – loomulikult kahepäevane foorum koos ööbimisega. Iga osaleja eest läheb maksumaksja taskust üle 600 euro. Klassikud ütleksid selle kohta: pole paha!

Jah, ega teisiti ju saa digiriigist rääkida, kui nii, et 25 000 eurot päevas. Need, kes valimistejärgselt hakkasid juba muret tundma, kus on uus poliitika ja personaalne riik, suurest plaanist rääkimata, siis võib olla säärane lähenemine ongi kõik see soovitu kokku? Miks siis mitte, kui nii läheneda.

Riigi rahakotis on nutsu küll. Seda aga kahjuks ainult välja valitutele ja valikuliselt.

Kuid see pole veel kõik. Kui vaadata, keda on ministrid või ministeeriumid endale raskel ajal oma jopedest priske palga peale nõunikuks ja niinimetatud juhtmeks võtnud ning ka palka tõstnud, siis näib, et riigil on raha küll ja veel.

Millist nõu tahab või soovib vana poliitkala verinoorelt nõunikult? Ega tänapäeval teatud asutuste tipus vist enam kogemused olulised ole, tähtis on enda ümber sotsiaalsete töökohtade loomine ja teadlikult kantseliitlikult öeldes: toiduahela jätkusuutlikkuse tõstmine. 3000 eurot sotsiaalse töökoha eest pole ju paha. Iseasi, millist reaalset nõu verinoor nii-öelda nõunik karastunud parteipoliitikule selle maksumaksja taskust tuleva raha eest annab.

Aga ju siis nii need suured mõtted tulevadki, millest lihtrahvas otsustajate arvates ei pruugi alati aru saada.

Kuid seegi pole veel kõik. Kui siia juurde lisada, et keegi asekantsler esitas ise lahkumisavalduse ja sai hüvitiseks 40 000 eurot maksumaksja raha, siis mõni ime, et Eesti riigis laste jaoks enam raha ei jätku. Põhjenduseks toodi, et hüvitist maksti kohtuvaidluse vältimiseks. Mida asja!? Ei ole siis ministeeriumis tööl ühtegi juristi, kes jama vältida suudaks?

Kindlasti ei ole seegi veel kõik. Rahaga ümber käimised võimuladvikus näitavad aga selgelt, et ei ole vaja riigis kärpida ega makse tõsta. Riigi rahakotis on nutsu küll. Seda aga kahjuks ainult välja valitutele ja valikuliselt.