Arved Breidaks: kuhu pommide eest varjuda?

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Küsimust, kuhu kodukandis pommitamise ajal varjuda, on sel aastal korratud mitmel puhul nii Lõuna-Eestis kui piiri taga Pihkva oblastis. Järelikult tajuvad inimesed mõlemal pool piiri sellise rünnaku (sõja) võimalikkust ning vajavad juhatust, et kriisi puhkedes mitte peata kana moel sihitult jooksma hakata.

Eelmisel nädalal Lõuna-Eesti teedel autojuhtide seas üksjagu elevust tekitanud teetõkked ning nende juures liiklust reguleerinud laigulises vormis mehed – see kõik oli vajalik õppus nii neile, kes valvepostil seisid, kui ka neile, kes sealt läbi sõitsid. Ussisõnad ei olnud pelgalt kordusõppus kusagil harjutusvälja sügavikus, kust avalikku ruumi kostavad ainult paugud, vaid jõudis enamiku inimeste igapäevaellu.

Seesama maakaitse vägi, kes aitab sõja puhkedes tsiviilelul mingisuguselgi moel jätkuda, aitab inimestel ka lahingu jalust lahkuda. Elame piirialal ja peame selliste asjadega kursis olema. Peame arvestama võimalusega, et õpitut võib ka päriselus vaja minna ja kui raske õppusel, ju siis pisut lihtsam lahingus.

Kaitsekulude tõstmine kolme protsendi peale SKPst parandab Eesti kaitseväe sõjalist võimekust lähiaastatel märgatavalt. Võrumaal näeme seda laieneva Nursipalu harjutusvälja ja saabuvate soomukite näol. Ent mis saab inimestest, kes sõjaajal laigulist vormi selga ei tõmba?

Ent mis saab inimestest, kes sõjaajal laigulist vormi selga ei tõmba?

Kaitseliidu Võrumaa maleva kunagine pealik Aigar Liping rääkis juba mullu märtsis, kui suur sõda Ukrainas lahti läks, et tal on varjulises kohas oma punker, kuhu sõja korral pere varjule viia, et ise saaks segamatult rindele minna. Kuuldavasti on selliseid varjendeid rajanud mõnigi veel, kuid enamik inimesi ei tea tegelikult, kuhu minna ja kuidas toimida, kui häiresignaal peaks kõlama.

Avalikud varjumiskohad on linnades küll olemas, kuid paljud pole neist midagi kuulnud. Võib ka kritiseerida: näiteks Võrus on üks selline Tartu 25 hoone, mis 1944. aastal varemetesse pommitati. Vene sõjaväele meeldib tsiviilhooneid purustada. Kas selliste majade keldritesse on mõistlik varjuda?

Siiski: meil vähemalt on öeldud, kuhu saab rünnaku ajal varjuda ja küllap korraldatakse ka varjendite varustamine vee, toidu ja ravimitega. Pihkvas, kus sel aastal on õhuhäire sireene katsetatud, on avalikud varjendid jäetud inimeste eest saladusse. Ametlikult on lubatud need teatavaks teha ohu korral, millest võib järeldada, et tegelikult seal neid polegi.