Kenno Põltsam: rahvuslust ja kristlust lahutada ei saa

Kenno Põltsam Foto: Pärnu Postimees

Usuleiges Eestis domineerib arusaam, et kristlus ja rahvuslus seisavad teineteisest eraldi või on lausa vastandid. Parempoolse poliitika kaubamärk on massimmigratsiooni tõrjumine, kuid abordipoliitika lööb rahvuskonservatiivid kahte lehte ning tekivad erinevad kanguse astmed. Oponentidele on aga kõik üks suur «EKRE tahab».

Samas on poliitika kõigest kompromisside kunst, objektiivset seaduspärasust ei eksisteeri. Seda viimast arvavad ka paljud rahvuskonservatiivid, kes leiavad sealhulgas, et poliitiliste punktide võitmiseks peab tegelema teemadega, mis kõnetavad valijat.

Eestlase suhtumine seksuaalkalletesse kannab tihti nõukogudeaegset varjundit: riik ütles aastaid, et see pole normaalne. Nüüd räägib riik äkki vastupidist ja väga paljud lähevad kallete normaliseerimisega kaasa. Selle tagajärjel on sündimuse arv rekordmadal. Maa ülerahvastumine on puhas müüt. Tegu on organiseeritud kurjusega väiksemate rahvuste arvelt. Iroonilisel kombel jääb materialismi armastav õhtumaa inimene üha vaesemaks, sest piiramatu vabadus röövib au, väärikuse, auto, maja ja kodumaa.