Oktoobris toimusid Valga muuseumis osana maailmahariduskuust Hanuka haridusprogrammid juudi kultuuriloo teemadel. Programmid valmisid Valga muuseumi ja Valga gümnaasiumi koostööna.
Ligi 300 last sai Valgas osa juudi kultuurist
Kokku osales nädala jooksul muuseumitundides ligi 300 last ning õpitoad viisid läbi Pille Olesk, Marju Rebane, Neeme Punder ja Kristel Kolga.
«Juudid on rahvus, kes ajaloolistel põhjustel asunud elama laialdaselt üle maailma. Ka Eestis oli 20. sajandi algul üsna arvukas juudi kogukond, sealhulgas ka Valgas, kus nad olid üks tähelepanuväärsemaid vähemusrahvusi,» rääkis Rebane.
Juudid on läbi oma ajaloo ja sõltumata elukohast alati väga tugevalt austanud oma religiooni, kombeid ja tavasid.
«Töötubades, mis keskendusid toorale, sabatile ja hanukale, räägiti juutide tõekspidamistest ja kommetest, piiluti juudi pere koduukse taha sabati toimingutesse ja reeglitesse ning mängiti populaarset mängu Dreidel,» andis Rebane ülevaate tehtust. «Dreidel on neljatahuline vurr, mille igal küljel üks heebrea tähestiku täht. Olenevalt perekonna traditsioonist tehakse Hanuka pühal kingitusi, enamasti lastele. Tüüpilised kingitused on rahamündid, mida nimetatakse hanuka geltiks. Muuseumist sai iga haridusprogrammis osaleja kingituseks väikese meene.»
Maailmahariduskuu osana on 11. novembrini lisaks muuseumitundidele avatud näitus «Judaism ja juudi tavad», mis sai valmis Valga muuseumi ja Eesti Juudi muuseumi koostöös. Lisaks on muuseumis välja pandud rändnäitus holokaustis hukkunud Anne Frankist, mis jääb vaatajaid ootama 9. novembrini.