Püsiv kära automaksu ümber näitab, et inimestele läheb teema väga korda – nagu oligi oodata. Siin ja seal on silma jäänud seegi, et väited automaksu kehtestamisest keskkonna säästmise eesmärgil inimesi sugugi ei veena.
Tiit Loim: automaksu kompromissid
Kui vaadata mitmesuguseid võrdlusi selle kohta, millise auto eest kui palju viimaste teadaolevate määrade järgi maksma peaks, on näha, et vanema ja saastavama auto omamine tuleb enamikel juhtudel odavam kui uuema ja säästlikuma omanik olla. Nii oli see ka maksu eelmise variandi puhul, uuem variant läheb aga maksumaksjale kallimaks. Kuna mõned poliitikud on maksu õigustanud keskkonna säästmise eesmärgiga, paistab siit üsna ilmne vastuolu.
Pole muidugi imestada, et poliitikud ei taha otsesõnu öelda: raha oleks vaja koguda ja keskkond just ülemäära fookuses ei ole. Üks ametnik siiski hiljuti ka ei varjanud, et maksu eesmärk on täita riigikassat, leides, et seda ei pea häbenema. Aga teisalt ei ole vanemaid autosid eelistav maks tegelikult inimeste vaatenurgast halb. Kui täituks nende soov, kes leiavad, et heitgaaside põhjal peaks maksuvabad olema vaid elektriautod, siis selline lähenemine eelistaks selgelt rikkaid.
Nii koorub siit välja ka rahva heaolu ja keskkonna vastuolu. Kui seatud normidele ja ootustele vastaks vaid Tesla omamine, viiks see suure osa inimestest pankrotti. Vaesemale ühiskonna osale on koormav ka mõistlikult säästliku uue auto liisimine. Vana Passati võib vähemasti saada väga odavalt.
Tegelikult tunduks jätkuvalt kõige õiglasem maksustada seda, kui palju keegi reaalselt sõidab. Enamiku ajast garaažis seisev vana mittesäästlik auto keskkonda ei saasta, palju sõitev tänapäevane masin aga küll. Kuid see nõuaks väga ranget, keerulist ja ilmselt kallist jälgimissüsteemi, et pettusi vältida.
Kui seatud normidele ja ootustele vastaks vaid Tesla omamine, viiks see suure osa inimestest pankrotti.
Kui kuskilt on vaja raha kokku korjata, siis praegu välja pakutud lahendus on enam-vähem mõistlik kompromiss. Et me aga sellega kliimale suure teene teeme, ei oleks muidugi mõtet rääkida. Kuid vähemasti ei saa sotsiaalselt haavatavam osa ühiskonnast ebamõistlikult suuremat lööki kui jõukas rahvas.
Kliima muutub kõigest hoolimata siiski hirmutavas tempos. Loodetavasti jääb inimkonnal piisavalt aega, et välja töötada transpordilahendused, mis ka päriselt keskkonnasäästlikud on.