/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/10/02/15629346t1hb580.jpg)
Valitsuse ette jõuab täna Kaitseliidu seaduse muutmine, mis muu hulgas annab kaitseliitlastele edaspidi õiguse soetada rohkem laskekoona.
Kaitseliitlased tohivad edaspidi soetada rohkem laskemoona
Muudatuste eesmärk on tõhustada iseseisvat kaitsevõimet, kaasajastades Kaitseliiduga seotud õiguslikku regulatsiooni.
Eelnõuga antakse tegevliikmele õigus soetada iga relva kohta kuni 5000 padrunit laskemoona, kuid mitte rohkem kui 10 000. Lõhkeaine koguse piirnorm on 50 kilogrammi. Eelnõu puudutab kaitseliitlaste poolt soetatud relvi, mitte Kaitseliidu poolt tegevliikmele teenistuskohustuste täitmiseks antud relva.
Tänu muudatusele saavad kaitseliitlased riigikaitsesse isikliku relvaga rohkem panustada, soetades selleks ettenähtud moona suuremas koguses kui praegu. Praegu kulub ühe kuni kahe praktilise harjutuse käigus kogu laskemoon ära ja see pärsib tegevliikme võimalusi laskmist harjutada.
Eelnõu kohaselt lihtsustatakse ka kaitseliitlase tervisenõuete kontrolli. Edaspidi saab seda tõendada mõne olemasoleva tervisetõendi abil, näiteks autojuhilubade tervisetõendiga. Kõikides tegevustes osalemiseks tulevikus tervisekontrolli läbida pole vaja.
Uue regulatsiooniga lihtsustatakse organisatsiooni struktuuriüksuste loomist ning antakse relvade käitlemise lubamiseks pädevus struktuuriüksuse juhile.
Eelnõu seadusena jõustumisel on jahimehed paremini kaasatud Kaitseliidu ülesannete täitmisesse, kuna selleks lubatakse kasutada ka jahirelvi.
Uue regulatsiooni järgi saavad kaitseliitlased kasutada korrakaitse ja valve ülesannete täitmisel samu relvi, mida kasutab politsei ja piirivalve. Kaitseliidu liikmetele tagatakse vastav väljaõpe, praktika ning valdkonna teadlikkuse tõstmine.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuarist 2024.