Tormituulte tekitatud kahju aina tõuseb

Tormikahjud Põlvamaal Suurkülas, kus tromb viis korterelamu katuse, murdis puid ja kahjustas kõrvalhooneid. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Suviste ja värskelt Eestit kimbutanud tormide tekitatud kahjudest on kõige rohkem neid, kus puu kukub aiale või kinnistul asuvale hoonele. Teravalt hakkavad kindlustusstatistikas aga silma juhtumid, kus tormituulte räsida saavad abihooned või rajatised, mis ei ole poliisile lisatud.

«Kui suve lõpus saime öelda, et tormituulte osakaal oli eelmise aastaga võrreldes väiksem ning tegemist oli pigem tavapäraste kodudesse sisse tunginud veekahjude ja äikese poolt põhjustatud elektriprobleemidega, siis möödunud nädal on tormikahjude arvude ja hüvitiste osas rekordilisele 2022. aastale järele jõudnud. Kõigest esimese 24 tunniga registreerisime 52 kahju kogusummas pea 150 000 eurot. Praeguseks on sügistormide juhtumitest teada antud 123 korral ning kahjusumma küündib juba 280 000 euroni ning kasvab pidevalt. Kannatada on saanud paljud sellised kodud, mis ümbritsetud suurematest puudest,» jagas Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Sügis toob kahjurekordid

Kindlustaja sõnul kasvas hüvitatud kahjude arv eelmisel aastal 20% ja keskmine hüvitis 23% jäädes 1200€ juurde. Kokku hüvitas Seesam inimestele 200 000 euro eest tormi poolt otseselt põhjustatud kahjusid. Siia hulka ei ole arvestatud aga kaudseid kahjusid, mis tekivad elektrikatkestuste ja voolukõikumiste tõttu.

«Tundub, et sel aastal saame tormide rohke sügishooaja ning arvestades, et need marutuuled, mis puid, mööblit, päikesepaneele ja katuseid just lennutasid, ei jää viimasteks, siis näeme päris kindlalt uusi kahjurekordeid sündimas. Selle aasta seni suurimad hüvitised jäävad 7000 euro juurde. Ühel juhul tegi pahandust suvine keeristorm, mis tõstis lendu aias olevad esemed ning murdis puid, mis eluhoonele kukkudes lõhkusid nii katuse kui ka mõned aknad,» rääkis Gilden.

Üle poole sügistormide kahjudest on põhjustanud murdunud või langenud puud, mis on kukkunud aedadele, abihoonetele, aiapaviljonidele ja eluhoonetele. Tormiohvriks on langenud ka mitmeid kasvuhooneid. Lisaks rebib torm lahti päikesepaneele ning lõhub hoonete katuseid ja fassaade, mille tagajärjel kahjustub enamasti ka kodu siseviimistlus või seal asuv vara. Kuigi sügistormid ei tohiks kellelegi üllatusena tulla, lendavad kindlustaja sõnul kahjuks tormides jätkuvalt ka batuudid, aiamööbel ja grillid.

Korraliku tormi puhul on üsna tavaline stsenaarium selline, kus tormituule tõttu murdunud puu põhjustatud katusekahjud küündivad 7000 euroni. Väiksemate kahjude puhul on tavaliselt tegemist katusekatte rebenemise, aknaklaasi purunemise ja aedade kahjustustega, kus kahjude suurused jäävad tavaliselt 1000 euro juurde.

Kindlustamata kõrvalhooned teevad muret

«Murekoht on aga see, et abihooned jäetakse pahatihti kindlustamata, kuigi pea pooled tormikahjud puudutavad just abihooneid ja rajatisi. Kahjudega tegeledes näeme, et nende puhul ei ole alati tegemist lihtsalt vanade kuuridega, vaid korralike rattamajade, tööriistakuuride ja külalistele suviseks kasutuseks mõeldud majadega, kus kahjud võivad ulatuda isegi tuhandete eurodeni,» sõnas Gilden.

Kindlustaja soovitab eeltoodu valguses otsustada, kas ja millised kinnistul asuvad hooned vajavad kindlustust ning seejärel kontrollida oma kindlustuspoliisilt, kas need on ka sinna lisatud ning kas automaatsetest limiitidest piisab.

«Olgu tegemist elumaja või kõrvalhoonega, eelmised tormikahjustused tuleks enne järgmist tormi kiirelt parandada. Tormid ei ole veel kaugeltki läbi ning kord juba lahti loksutatud katuse serv võib järgmise marutuulega tervenisti lendu tõusta,» hoiatas Gilden.