GALERII ⟩ Käärikul toimunud konverents tõi kokku terve Eesti eest seisjad

2.-3. novembril toimus Kääriku spordikeskuses liikumisharrastuse aastakonverents «Kääriku Kärajad: Terve Eesti eest!». Konverents keskendus vähese liikumisega seotud probleemidele lahenduste otsimisele kultuuri-, spordi-, sotsiaal- ja haridusvaldkondade üleselt.

Liikumisharrastuse konverentsi esimesel päeval arutati, kuidas on võimalik liikumine valdkondade üleseks prioriteediks teha, kuidas tagada liikumisvõimalusi puuetega inimestele, kuidas motiveerida lapsi ja noori liikuma ning kuidas saab linnaruumi kujundada autovaba liikumist soosivaks.

Konverentsi avas president Alar Karis, kelle sõnul algab liikumisharrastuse kujundamine iseendast ja perest. Laste füüsilise aktiivsuse tõstmisel tõi president välja ka kohaliku omavalitsuse rolli. «Näiteks peavad kõik koolid oma spordiväljakute väravad lahti hoidma, et seal saaksid liikuda nii oma kooli õpilased kui ka lähikonna elanikud. Ei maksa karta, et need ära lõhutakse. Anname võimaluse neid kasutada ja tervist edendada,» ütles Alar Karis.

Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juht Alo Lõoke rääkis oma ettekandes, et terve inimene toob kasu paljudes valdkondades, aga väheliikuv ja haige inimene toob jällegi kahju paljudes valdkondades. Sellepärast on liikumisharrastuse edendamine ning vastavate võimaluste ja sekkumisprogrammide loomine peab olema valdkondadeülene prioriteet. Inimeste liikumisaktiivsuse tõstmiseks ei ole alati vaja vaid suure eelarvega projekte, vaid peab otsima ka neid lahendusi, mida on võimalik juba täna ära teha ilma suurte kuludeta.

Lõokese sõnul piisab vahest suurte muutuste saavutamiseks ka lihtsalt omavahelist kokkulepet ja soovist leida lahendusi. Sellisteks teemadeks nimetas ta näiteks koolide ja lasteaedade hoovide lahti hoidmist, iga kooli saamist liikuma kutsuvaks kooliks, perearstide poolt liikumisretseptide väljakirjutamist, kooliümbruste autovabaks muutmist, kõnni- ja kergliiklusteede esimesena lumest puhtaks tegemist, liikumispauside ja liikuma kutsuvate klippide näitamist ERRi kanalites, väikelaste spordihommikute korraldamist spordikeskustes, kõnnikoosolekute ja liikumispauside lisamist igasse tööpäeva jne.

Eesti Paralümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Kaia Kollo sõnul ei osata tihti seostada sportimist ja liikumist puudega inimestega. Samas on ka nende inimeste liikumisaktiivsuse hoidmine väga tähtis. Selleks on Kollo arvates väga oluline tagada puuetega inimeste ligipääsetavus erinevatele sportimis- ja liikumisvõimalustele, tihti kardetakse, et ligipääsetavus on kallis, kuid paljudes juhtudes piisab ka lihtsamatest vahenditest, näiteks kui spordikeskuse renoveerimisel valitakse laiem uks, kust pääseb läbi ka ratastooliga.

Paralümpiakomitee on valmis ka organisatsioonidele, ürituste korraldajatele ja spordialaliitudele nõu andma, kuidas saab luua puuetega inimestele võimalusi sportimiseks ja liikumiseks ning liikumisüritustel osalemiseks.

Lõuna-Eesti koolide 8. ja 9. klassi õpilased arutlesid selle üle, mis mõjutab noorte liikumisharjumusi. Liikumise ja sportimise takistavate asjaoludena toodi välja ajapuudumist ja keskendumist õppimisele, meelepärase liikumisharrastuse puudumist, linnast eemal elamist ning vastumeelsust spordi ja tulemuste saavutamise suhtes.

Motiveerivaks pidasid noored õuevahetunde koolis, liikumismängude ja inventari olemasolu koolis ja elukohas, õpetajate ja treenerite poolset julgustamist ja suunamist, vanemate ja ka noorte suunamudijate eeskuju ning seda, kui liikumisõpetus keskenduks rohkem mängule, mitte tulemuste mõõtmisele või võistluslikkusele.

Praxise analüütik Aksel Part rääkis oma ettekandes, et sellest, kuidas me avalikku ruumi planeerime, sõltub, kuidas inimesed liiguvad. Keskkond mõjutab väga olulisel määral seda, milliseid liikumisviise inimesed valivad. Soodustades jalgsi ja rattaga igapäevast liikumist ning vähendades autoliiklust on võimalik inimeste füüsilist aktiivsust tõsta ja tervist parandada. Ka tavapärase argiliikuvusega on võimalik täita WHO liikumissoovitused tervise hoidmiseks. Mis tähendab seda, et liikuvusmustreid muutes on võimalik jõuda tervema ja ka jõukama ühiskonna poole.

Konverentsi teine päev keskendus liikumise, spordi, hariduse ja tervise omavahelistele seostele.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et me peaksime jõudma sinna, et kõikides koolides saaksid lapsed võimalikult palju liikuda. Samuti on Kallase sõnul oluline ka ruum ja aeg väljaspool kooli – kuna pool meie põhikoolilastest õpib täna linnas, on oluline ka linnaruumi kujundades mõelda sellele, et lastel oleks turvalisi võimalusi õues liikumiseks ja mängimiseks. Minister tõi välja, et oluline on teha olemasolevad koolihoovid ja spordiväljakud kõigile lahti.

Põltsamaa valla lasteaia direktor Annika Madissoni arvates laste liikumisaktiivsuse tõstmiseks on tähtis tuua lasteaiaõpetajate ja lapsevanemateni teadmist, et liikumine on lastele vajalik, seda on vaja teha rohkem ning et see ei ole lastele ohtlik. Lüllemäe Kooli direktor Mart Kase lisas, et kui haridusasutustes on loodud võimalused liikumiseks, näiteks madalseiklusrajad, tenniseväljakud, olemas on mänguvahendid ja võimalus jalgrattaga sõita, tahavad lapsed olla õues ilmast hoolimata. Kase arvates on laste liikumisharjumuste kujundamisel oluline kaasata ka lapsevanemaid, näiteks korraldada koolide juures näidistreeninguid mitte ainult lastele, vaid ka lapsevanematele. TÜ Liikumislabori juhataja Merike Kull rõhutas, et lisaks kooliajale on oluline, kuidas laps tuleb kooli ja läheb pärast koju, kas ta saab läbida seda teekonda aktiivselt – jalgsi või rattaga. Veel üks oluline võimalus, mida võiks koolides tänasest rohkem ära kasutada, on Kulli arvates õuevahetund. Liikuma Kutsuva Kooli programmi kogemus näitab, et kui õuevahetund on koolipäeva osa ja koolihoovis on vastavaid vahendeid liikumiseks ja mängimiseks, siis lapsed ka tahavad liikuda.

Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna asekantsler Tarvi Pürn tõi välja, et meil on täna parim liikumise ja sporditaristu, mis meil kunagi varem olnud on. Lapsi treeningutel on rohkem kutsetreenereid on rohkem, kuid kui me vaatame tervisenäitajaid, on need negatiivsed. Ainuüksi infrastruktuuri ja liikumise propageerimisega ei saa seda olukorda Pürni sõnul parandada, vaid on vaja valdkondade üleseid jõupingutusi, mis oleks suunatud liikumisaktiivsuse tõstmisele. Asekantsleri arvates kaasavad sport ja rahvaspordiüritused pigem neid, kes juba soovivad liikuda. Selleks, et ka passiivse eluviisiga inimesi liikuma panna, on vaja selliseid algatusi, mis aitaks õpetada inimestele liikumise baasoskusi ja algtõdesid, seda võiks korraldada näiteks tervisespordikeskuste juures, samuti teha selliseid algatusi ka haridusasutustes.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on viimase 10 aastaga ülemäärase kehakaaluga laste osakaal kolmekordistunud. Vaatamata sellele, et osa lapsi käib trennides, on nende muu elu üsna mugav ja passiivne. Oluline on luua võimalusi ka muul ajal aktiivne olla ja muuta ka suhtumist, lastes lastel olla liikuvamad koolipäeva ja lasteaia päeva jooksul. Minister tõi välja, et liikumisaktiivsuse tõstmiseks on väga oluline teha ministeeriumide vahelist koostöö, kuna vaid ühes valdkonnas on keeruline mõju saavutada.

Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv ütles, elustiilihaigused on ravikulude topis, samas saab liikumise ja toitumise kaudu elustiilihaigusi vähendada. Tervisekassa on näiteks loomas igasse maakonda haridusasutusi tervise valdkonnas nõustavate spetsialistide ametikohti. Parv lisas, et arstide poolt liikumissoovituse positiivse mõju tõenduspõhisus on olemas ning «liikumisretsepti» tasub ka meie tervishoiusüsteemis katsetada.

PERHi kardioloogi, professor Margus Viigimaa sõnul on Eestis viimase 25 aasta jooksul suremus südame-veresoonkonnahaigustesse vähenenud ja liikumisel on selles oma osa. Samas on elanikkonna seas passiivne osa koguaeg olemas ja küsimus on, kuidas seda aktiveerida. Näha on, et inimesed hakkavad liikuma vaid siis, kui hakkab tekkima tervisega probleeme. Viigimaa arvates võib arstide poolt väljaantav «liikumisretsept» olla üks võimalik lähenemine, mis aitaks haigusi ennetada ja panna inimesed liikuma enne, kui terviseprobleemid tekkima hakkavad.

Konverentsi korraldas Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Kompetentsikeskus on asutatud 2022. aasta sügisel Eesti Olümpiakomitee poolt liikumisharrastuse valdkonna üleriigiliseks arendamiseks ja koordineerimiseks. Sihtasutuse tegevus hõlmab teaduspõhiste arendus- ja sekkumisprogrammide algatamist ja toetamist, parimate maailma praktikate kogumist ja tutvustamist, valdkonnas tegelevate organisatsioonide hindamist ning valdkonnale suunatud koolitussüsteemi arendamist ja juhtimist.

Kompetentsikeskus panustab aktiivselt Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamisse ning koordineerib liikumisaasta programmi ja iga-aastase Euroopa Spordinädala liikumissündmusi Eestis.