Sandra Müür: kassi kodu pole tänaval

Eesti loomakaitse seltsi vabatahtlik Sandra Müür Foto: Erakogu

Kuigi hulkuvate ja koduta koerte probleem lahendati Eestis suuresti juba 1990. aastail, leidub meil jätkuvalt paiku, kus kasvavad kassikolooniad. Küll lastakse steriliseerimata ja kastreerimata kodukass tänavale uitama või jäetakse algul armas kassipoeg pere kolides maha.

Ühelt poolt on probleemi taga kassidega seotud müüdid – arvatakse, et emane kass peab ühe pesakonna ilmale tooma ning levitatakse hirmujutte steriliseerimise ja kastreerimise ohtudest. Teisalt jääb vabaühenduste, veterinaaride ja kohalike omavalitsuste käsi lühikeseks. Kelle poole tuleks siis hulkuvate kasside murega pöörduda ning kuidas sellele Eestis lõpp teha?

Tuleb alustada küsimusest, miks kassid üldse tänavale jõuavad. Enim kasvatab hulkuvate kasside populatsiooni vähene steriliseerimine ja kastreerimine. Järjekindlast teavitustööst hoolimata arvavad paljud jätkuvalt, et kassi sootuks tegemine ohustab looma tervist, et isane kass hakkab mehisust taga igatsema ning emane peab enne steriliseerimist ikkagi sünnitama.