Puiduga kütmine on ühtviisi nii kõige kulukam kui kõige soodsam küttelahendus

Osula Graanuli pelletitehas ja Osula Energia koostootmisjaam Võrumaal. Foto: Arvo Meeks

Eelmine talv sööbis kõikidele, kes vähegi küttearvetega kokku puutusid, paratamatult sügavale mällu. 2022-2023 aasta külmaperioodil tegid kõikide energiakandjate hinnad tegid läbi lausa kolme- kuni viiekordse tõusu. Kuigi kevadel hinnad jõudsalt langesid, siis sõjaeelsele tasemele tagasi need tõenäoliselt enam ei laskugi.

Milline olukord on aga tänavu? Tuleb välja, et kohalik, tarnekindel ja keskkonnasõbralik puuküte on ühtaegu nii kõige kallim kui ka kõige odavam.

Seejuures on oluline mõista, et mida madalama energialasega ning nii-öelda külmem on hoone, seda enam võimenduvad ning erinevad ka erinevate küttelahenduste hinnad. Nii on 150-ruutmeetrise D-klassi maja ja maksimaalselt energiatõhusa kodu aastane energiakulu vahe ligi 15-kordne. Passiivmaja kütmiseks kulub vaid umbes 150 eurot aastas, D-klassi maja ahjuga küttes aga kuni 2500 eurot. Siit on ka lihtne järeldada, et mida soojapidavam on hoone, seda väiksemat rolli mängib kulude kontekstis valitud küttesüsteem.

Nii on passiivmaja kulude kontekstis gaasikütte ja pelletikütte reaalne kuise kulu vahe mõõdetav ühe tanklakohvi hinnaga ehk kõigest kaks kuni kolm eurot. D-klassis paisub aga halgudega ahjukütte ja pelletikütte aastane võrdluse vahe 500 eurole halupuu kahjuks.

Arvutuskäik

Arvutused tegi Raimo Oinus, kes on Graanul Investi turundusspetsialist. «Võtsime arvutuste aluseks keskmisele perele sobiva mõistliku suurusega 150-ruutmeetrise C-energiaklassi kodu. Sellesse klassi sobituvad nii soojustatud-renoveeritud vanemad hooned kui ka viimasel kümnendil rajatud uued majad. Arvutuste aluseks on tänased elektri ja gaasi hinnad 12-kuulise fikseeritud paketi puhul koos ülekande ja muude kaasnevate tasudega,» selgitas Oinus.

Pelletitonni hind arvestuses on 280 eurot, küttepuudel toore küttepuu hind 70 eurot ruum. Nii küttepuude kui pelletite puhul ei ole kalkulatsioonis arvestatud kütuse transpordi kulu. Kui see juurde liita, on pelletid, soojuspump ja maagaas aastases võrdluses mõnekümne eurose erinevusega ühe pulga peal.

Tuleb välja, et traditsiooniline ahjuküte on lausa 1/3 võrra kallim kui automatiseeritud ning oluliselt mugavamad alternatiivid. Haluküte on selgelt soodne ja konkurentsivõimeline siis, kui kogu küte varutakse oma metsast kodu vahetust lähedusest ning aja, töö ega tehnika kulu juurde ei arvestata.

Samas just küttepuude hind on kõige kõikuvam. Hinnavõrdluses on aluseks võetud soodsam toore küttepuu hind, sest enamik peresid varuvad puitu soodsamalt paariaastase tsükliga ette ning see jõuab riidas ära kuivada. Kuiva küttepuu hind konteinerites ning võrgus oleva kaminapuu hind on kuni kaks korda toore puu omast kõrgem.

Kust tuleb soe vesi?

Soojuspump on mugav, madala hoolduskuluga ning automaatne. Kuna tegu on elektrikütte seadmega, on möödapääsmatu suurem ning kulukam peakaitse. Uue hoone rajamisel võib elektrivõrguga liitumise tasu paisuda ebameeldivalt kõrgeks. Kuna otsene elektrienergia kulu on soojuspumpa kasutades suur, on see küttelahendus enim sõltuv elektri börsihinnast, mis külma talve korral võib kordades kerkida.

Hea lahendus on elektri hinna fikseerimine. «Samuti sõltub õhu abil kütva soojuspumba tõhusus väga otseselt välisest temperatuurist: külma ja pakaselise talvega võivad kütte- ja elektrikulud märkimisväärselt paisuda, sest seadme kasutegur langeb -5C kraadi jahedama ilmaga märkimisväärselt ning -15 kraadi kandis muutub seade väga kulukaks elektriradiaatoriks. Soojal talvel on aga olukord vastupidine – valdav osa soojusest ammutatakse õhust,» selgitas Oinus.

Gaasikütte efektiivsus välistemperatuurist ei sõltu. Küll võib halbade asjaolude kokkusattumisel kordades muutuda talvine gaasi hind. Ainus võimalus hinnariski maandada on hinna pikemaks perioodiks fikseerimine. Ja muidugi pisiasi, et taas soodsaks muutunud gaasikütet saab kasutada vaid seal, kus on olemas vastav taristu.

Pelletikütte, gaasikütte ning soojuspumbaga elektrikütte kulud on tänaste hindade juures väga sarnased:

C-energiaklassi 150 m2 hoone, 150 kWh/m2 aastas (22 500 kWh energiat aastas).

Ahjuküte puudega, 80% kasutegur, 22 rm kuivi puid aastas – ca 1750 €/a

Puugaasikatel, 90% kasutegur, 19 rm kuivi puid aastas – ca 1550 €/a

Gaasikatel, 97% kasutegur – ca 1550 €/a

Pelletikatel, 92% kasutegur, 5 t pelleteid aastas – ca 1400 €/a

Õhk-vesi soojuspump, aasta keskmine kasutegur 250% - ca 1530 €/a

Allikas: Graanul Invest