Kelmid pommitavad inimesi taas petukõnedega

Petukõnede arv on kasvanud. Foto: Marko Saarm

Telia teatel on viimasel ajal taas sagenenud juhtumid, kus võõrastelt numbritelt helistajad püüavad erinevate valede abil kätte saada inimeste isikuandmeid või ligipääsu ohvri finantsvahenditele.

Kõnealusele petukõnede lainele on iseloomulik see, et kõne tuleks just kui kohalikult numbrilt, kuid tegelikult on tegu välismaalt tehtava kõnega. Juhul, kui kõnele jääb vastamata ja sellele hiljem tagasi helistada, vastab aga numbri tegelik omanik Eestis, kellel pole aimugi, et tema numbrit on kasutatud petuskeemi maskeeringuna.

Nimelt võimaldab tänapäeva tehnoloogia paraku telefoninumbritega manipuleerida. See tähendab, et ka välismaalt helistaja saab oma telefoninumbri maskeerida selle riigi numbriks, kuhu ta helistab. Nii püüavad petturid jätta mulje, nagu oleks tegu koduriigist tuleva kõnega, et kõne vastuvõtjat eksitada ja tema valvsust vähendada.

Telefoninumbriga manipuleerime on petturite kattevari, kuna helistaja jutt reedab tavaliselt petturi tegelikud kavatsused. Petukõnede eesmärk on saada ligi inimese isikuandmetele ning finantsvahenditele – krediitkaarti andmed, ligipääs pangakontole - või mõjutada ohvrit ise raha üle kandma pettuse abil.

Telia riskijuhi Andreas Meistri sõnul ei palu Telia ega ükski endast lugupidav ettevõte kunagi oma klientidel ei e-kirja, SMS-i ega telefonikõne teel oma krediitkaardi andmeid jagada või kuskile sisestada, samuti ei soovitata oma telefoni või arvutisse tundmatut tarkvara paigaldada.

«Kõik sellised juhtumid, kus inimesel palutakse telefonikõne ajal või SMS-i teavituses oma krediitkaardi andmeid kuhugi sisestada ning kontrollimiseks jagada, või kui palutakse oma seadmetesse paigaldada tundmatut tarkvara ning seejärel osutatud «teenuse» eest tasumiseks sisse logida internetipanka, on üldjuhul pettused ning sellisel moel annavad inimesed petturitele ligipääsu oma kontodele,» hoiatab Meister.

Ühtlasi tuleb ta meelde, et Telia ise võtab oma klientidega tavaliselt ühendust teenindusnumbri 123 või 1551 (ärikliendid) kaudu.

«Soovitame kõigil, kes saavad eelpool mainitud tunnustele vastavaid telefonikõnesid, need katkestada, võimalusel see telefoninumber oma telefonis blokeerida ning edastada esimesel võimalusel info kahtlase numbri ja kõne aja kohta oma teenusepakkujale. Seejärel saavad sideteenuse operaatorid võimaliku petukõnede algallika blokeerida,» lisas Meister.

Telia Eesti juhatuse esimehe Holger Haljandi sõnul on selline petuskeem muutunud massiliseks ning ettevõte on loomas tehnoloogilist lahendust, mis eelpool kirjeldatud petukõnesid intelligentse automaatika abil avastab ja blokeerib.

«Petturid loovad aina keerulisemaid skeeme ja tehnoloogilisi lahendusi inimeste petmiseks, aga oleme tuvastanud mustrid, mille alusel saame kiirelt petukõned tuvastada ja need automaatselt blokeerida. Loodetavasti saame juba lähiajal selles osas häid sõnumeid jagada,» märkis Haljand.