Sagenevad põuad suunavad ka Eestis vett taaskasutama

LEPM
Copy
Põud
Põud Foto: Dmitri Kotjuh (Järva Teataja)

Vee taaskasutamine on paljudes kuivemates riikides olnud tavapraktikaks aastakümneid, samas suunas liigub nüüd ka Eesti. Valitsuse täna heaks kiidetud veeseaduse muudatus loobki eelduse Eestis vee taaskasutuseks.

«Oleme Eestis ikka harjunud veerikkusega, kliimamuutuste tõttu aga põuad sagenevad ning mitmetes Eesti piirkondades ei jagu suvisel ajal elanikkonnale piisavalt joogivett. Seega on ka meil aeg hakata vett kokkuhoidlikumalt kasutama,» lausus Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand, märkides, et loobuda võiks näiteks joogivee puhtusega tarbeveega tänavapesust ja haljasalade kastmisest.

Lääneranna sõnul on ka mitmed Eesti tööstusettevõtted huvitatud alternatiivsete veeressursside kasutuselevõtu võimalustest, sest jõgedest, järvedest ja põhjaveest vee võtmisel on koguselised piirid. «Vee-elustikule tuleb säilitada nende eluks vajalik vesi ja ka põhjavee tarbimist ei saa kasvatada lõputult. Seepärast soovisimegi selles valdkonnas õigusruumi ajakohastada,» selgitas Läänerand.

Edaspidi on võimalik täiendava puhastuse läbinud kasutatud veega niisutada põllumajandusmaid ja haljastust, puhastada tänavaid ning tarvitada keemiatööstuses. Seda eeldusel, et võimalikud tervise- ja keskkonnariskid on maandatud ning keskkonda ei koormata ohtlike ainetega. Näiteks haljasalade kastmiseks tarvitatav taaskasutusvesi peab olema mikrobioloogiliselt ohutu.

Seda, kui puhas peab taaskasutusvesi olema ning kus seda kasutada võib, hakatakse ära määrama veeloaga. Samuti tuleb vee taaskasutusse võtjail esitada riskijuhtimise kava, kirjeldades taaskasutusvee päritolu, kuidas see on puhastatud, millistele parameetritele vastab, kus seda kasutada saab ning kuidas tagatakse selle ohutus inimestele ja keskkonnale. Kui taaskasutusvett soovitakse kasutada põllumajanduslikuks niisutuseks, tuleb riskijuhtimise kava kooskõlastada ka Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Uus seadus puudutab eelkõige vee-ettevõtteid, kaevandusettevõtteid ja suure veetarbimisega tööstusettevõtteid. Seadusemuudatusega ei looda juurde uusi kohustusi - vee taaskasutamine on vabatahtlik võimalus, millele nüüd on riik loonud ka õigusreeglistiku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles