Õpetaja riigikaitsest: füüsiline vorm on ajateenijatel ikka nõrgaks jäänud

Võru gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Ede Pähn leiab, et paljud inimesed loodavad häda korral teiste abile, ise suutmata end aidata. Päästjateks on need samad ajateenistuse läbinud noored. Foto: Oliver Turp/Eesti Kaitsevägi

Praegusel ajal on riigikaitsele mõtlemine oluline ja väikeses riigis peaksid kõik elanikud teadma, mida ohu korral teha. Küll aga on meie riigis olukord, kus paljud ajateenistusse minevad potentsiaalsed kaitjad on kehvas füüsilises vormis.

Võru gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Ede Pähn sõnas, et ajateenistusse võetakse vastu üldjuhul kõik, aga küsimus on selles, kui kiiresti nad endale pagunid peale saavad ehk saavad tavalisest reamehest kõrgemaks.

Aastate jooksul on vähendatud ajateenistuse nõudeid. Kui veel mõne aasta eest oli sõduri baaskursus kolm kuud, siis nüüd on see kaks või kaks pool kuud. Lisaks toob Pähn välja, kui lihtsaks on ajateenijate elu tehtud. «Ütleme nii, et kui sa elad Võru linnas ja sind on määratud Kuperjanovi pataljoni ning nad on kell 18 kodus ja kell kuus hommikul pataljonis tagasi, siis see ei ole mingi ajateenistus. Füüsiline vorm on ajateenijatel ikka nõrgaks jäänud,» sõnas ta.