Eesti film kandideerib veel kuuele auhinnale

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
«Savvusanna sõsarate» produtsent Marianne Ostrat (vasakul) ja režissöör Anna Hints New Yorgis
«Savvusanna sõsarate» produtsent Marianne Ostrat (vasakul) ja režissöör Anna Hints New Yorgis Foto: Lou Aguilar

Vana-Võromaa suitsusaunakombestikust rääkiv dokumentaalfilm «Savvu­sanna sõsarad» kandideerib rahvusvahelise dokumentalistika ühingu IDA auhinnale kahes kategoorias: parim operaatoritöö ja parim montaaž. See on üks olulistest USAs väljaantavatest rahvusvahelistest dokumentalistika žanri auhindadest.

Operaator Ants Tammikule oli see juba teine nominatsioon. Nädal varem sai teatavaks, et ta kandieerib ka Cinema Eye Honorsi auhinnale. Esimese nominatsiooni pälvisid «Savvusanna sõsarate» monteerijad Hendrik Mägar, Tushar Prakash, Qutaiba Barhamji, Martin Männik ja Anna Hints. Auhinnasaajad selguvad 12. detsembril.

«Operaatoritele on IDA auhind üks väärtuslikumaid tunnustusi ja juba see nominatsioon on suur au,» nentis Ants Tammik. «Dokumentaalfilm on eriline žanr, kus filmitakse kordumatuid hetki. Seetõttu on operaatoril otsuste juures suur roll ja ka koostöö ülejäänud meeskonnaga peab toimima laitmatult. Tundsin, et selle filmi meeskond oli väga ühel lainel ja seda on näha ka tulemuses. Eriti hea meel on sellegi üle, et monteerijad auhinnale nomineeriti, sest nad on minu filmitud materjali väga oskuslikult suurepäraseks filmiks teinud.»

Ka monteerijate seas olnud Hendrik Mägar tõdes, et tegu on suure tunnustusega kõigile, kes seitsme aasta jooksul on filmi panustanud. «Tiimiga liitudes teadsin kohe, et tegu on erilise materjaliga, millel potentsiaali puudutada hinge sügavamaid soppe,» ütles Mägar. «Siirus, avatus ja julgus, mida naised kaamera ees näitasid, on erakordne. Üks meie eesmärkidest oli luua soe ja orgaaniline atmosfäär, kus vaataja saaks tunda, nagu viibiks ta suitsusaunas ühena sõsarkonnast. Tundub, et see õnnestus hästi.»

Monteerija Tushar Prakash ütles, et salvestatud materjali seas oli imetabaseid hetki. «Minu ülesanne oli koostöös Anna Hintsiga neid materjali seast ära tunda ja arendada välja filmikeel, mis seob väikesed imed ühtseks filmiks,» lisas Prakash.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles