9. novembril alanud huntide küttimise hooajal on Lõuna-Eestis Põlvamaal üks ja Võrumaal kolm looma. Valgamaal seni aga mitte ühtegi.
Lõuna-Eesti hundijahis on tabatud kolm isendit
«Võib öelda, et hundi populatsioonil läheb Eestis väga hästi,» sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Novembris alanud ja veebruaris lõppeva hundijahi käigus tohib küttida 144 hunti, mida on rohkem kui eelmisel aastal. Küttimismaht suurenes, kuna hundi arvukus ületab suurkiskjate ohjamiskavas kokku lepitud vahemiku. «Huntide pesakondade arvu tõus üle kavas kokku lepitud piiride on paraku sel aastal oluliselt tõstnud kiskjakahjude arvu,» sõnas Rakko.
Keskkonnaamet lubab Võrumaal jahihooajal küttida veel üheksa hunti. Põlva-Tartu piirkonnas on lubatud küttida veel seitse looma. Valga-Tartu piirkonnas oli lubatud küttida kümme isendit, kellest kõik on veel tabamata. Jahihooaja lõpuni on jäänud veel natuke üle kahe kuu.
Keskkonnaameti sõnul korrigeeritakse küttimismahtu vajadusel jahiaja jooksul vastavalt täiendavate andmete laekumisele. Eesmärk on viia hundi arvukus ohjamiskavas kokku lepitud piiridesse, et aidata kaasa kahjustuste vähenemisele.
2023. aastal on keskkonnaamet seni registreerinud 301 hundirünnakut kari- ja koduloomadele. Sellel aastal on enim hundirünnakuid toimunud Rapla maakonnas, kus neid registreeriti 51, järgnevad Harjumaa 49, Viljandimaa 40 ja Pärnumaa 38 registreeritud rünnakuga. Kui mullu akteeriti 748 lamba murdmine huntide poolt, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 1110 lammast, viga on saanud lisaks 257 lammast.
Kindlasti peavad olema karja kaitseks suletud ja kindlad nii laudauksed kui väravad. Kaitseks karjamaal on tõhusaim viis korralik kiskjatõrjeaed, millel peaks olema 5-liiniline elektrikarjus, mille alumine traat peab olema võimalikult maapinna lähedal ja ülemine traat/liin 110-120 cm kõrgusel. Oluline on, et kõik liinid peaksid olema korralikult pingestatud ja ka füüsiliselt pingutatud. Karja aitab kaitsta ka tubli ja vastava väljaõppe saanud karjakoer.