Skip to footer
Päevatoimetaja:
Maarius Suviste
Saada vihje

Eduka vineeritehase juht kiidab töötajaid

Otepää vineeritehase juht Silver Rõõmussaar ütleb, et nad ei näe potentsiaali ja vajadust tootmist laiendada – peamine eesmärk on üha keerukamas keskkonnas oma tegevust jätkata.

Valgamaa aasta suurettevõte 2023, talvepealinnas asuv UPM-Kymmene Otepää OÜ on 250 väljaõppinud töötaja ja kvalifitseeritud spetsialistiga üks suurimaid ja edukamaid tööandjaid piirkonnas.

23 aastat tagasi rajatud Otepää vineeritehases toodetav kasevineer leiab kasutust ehitus-, laevandus-, transpordi- ja pakenditööstuses.

«Meie tootmine Otepääl on edukas, sest meil on inimesed, kes teevad oma tööd hingega,» ütles tehase juht, otepäälane Silver Rõõmussaar. Tema sõnul on UPMi tuntus usaldusväärse tööandjana ja võimalused enesearengut silmas pidades aidanud inimesi värvata sõltumata sellest, milline on majanduskeskkond. «Oleme piirkonnas tuntud ja hinnatud tööandja. Vabu töökohti on pakkuda harva.»

Turud Euroopas, Hiinas ja Lõuna-Koreas

Rõõmussaare sõnul on sarnaselt kogu metsa- ja puidusektoriga ka vineeritootja olukord praegu pingelisem kui varem. Ta lisas, et majanduse jahenemine Euroopas mõjutab nõudlust ning konkurents tootjate vahel on oluliselt tihedam.

«Eesti tootjate konkurentsivõimet mõjutavad ennekõike kõrged energiahinnad ning tooraine ja selle kättesaadavus. Otepää vineeritehase eelis on keskendumine kahele täiesti erinevale turule. Olulise osa toodangust ekspordime veeldatud maagaasi (LNG) tankerite ehituseks Hiina ja Lõuna-Koreasse. Teine fookus on meil transporditööstus Euroopas. Need kaks turgu liiguvad eri rütmis ning annavad ettevõttele vajaliku stabiilsuse,» rääkis vineeritehase juht.

«Meie tootmine Otepääl on edukas, sest meil on inimesed, kes teevad oma tööd hingega.»

Silver Rõõmussaar, UPM-Kymmene Otepää OÜ juht

Silver Rõõmussaar ütles, et nõudlus Euroopas on vähenenud ning selle peamine põhjus on üldine majanduse jahtumine ja tööstusklientide nõudluse vähenemine. «Tuleb tõdeda, et Euroopa turgudele jõuab sanktsioonidest hoolimata siiski Venemaal toodetud vineeri ning seegi vähendab nõudlust Euroopas toodetava vineeri järele,» märkis ta. «Meie tooted ei ole viimasel aastal uutele turgudele jõudnud. Seoses sõjaga Ukrainas on suletud ja ära müüdud UPMi Venemaal asunud vineeritehas ning praegu on täiendav koormus ülejäänud tehastel, et see puudujääk katta.»

Mis on UPMi edu alus? «Mitmed megatrendid, nagu globaliseerumine, elustandardite tõus ja teadlikkuse kasv võimalustest kliimasoojenemist pidurdada, soosivad meie tooteid. Seome süsiniku pikaajalistesse toodetesse, vähendades nii kasvuhoonegaaside hulka õhus, ja seeläbi pidurdame kliima soojenemist. Meie kaubamärk WISA on maailmas tuntud ning esindab kõrget kvaliteeti,» selgitas tehase juht.

Teisalt ei saa tema veendumuse kohaslet olla edukat ettevõtet, kui ei ole inimesi, keda ettevõtte tegevus, väärtused ja eesmärgid motiveerivad ning kes on valmis panustama ühiselt nende saavutamiseks.

Kus on pikk plaan?

Silver Rõõmussaar märkis, et tema kui ettevõtte juhi suurimad väljakutsed on väliskeskkonnas ja ennekõike selles, kuidas riik näeb metsa- ja puidusektorit. Praegu tundub talle, et riigil pikk plaan puudub ning töö käib ainult valimistest valimisteni. «Metsakasvatus ja tööstuse arendamine ei saa nii lühikese plaani alusel mõistlikult toimuda, puudub vajalik kindlus ja see pärsib sektori arengut.»

Ta leidis, et metsa- ja puidusektori potentsiaal rohepöörde elluviimisel on Eestis kasutamata. «Meie metsasid majandatakse jätkusuutlikult ja puittooted, mida sektori ettevõtted loovad, pakuvad lahendust kliimaprobleemidele. Ometi on riigi suhtumine sektorisse leige ning meis nähakse rohkem probleemi kui lahendust. Loodan väga, et teadlikkuse kasvuga see muutub, elame väikeriigis ja sellist lõhestumist me endale lubada ei saa,» rääkis Otepää vineeritehase juht.

Ettevõtte, mis järjepidevalt panustab tootmise tõhususse ja keskkonnahoidu, käive oli eelmisel aastal 66,3 miljonit eurot ning kasum üle kaheksa miljoni euro.

Üraski kahjustused teevad tuska

Kas tootmistööks vajalikku toorainet vineeritehasel ikka jagub? «Lühikeses plaanis tooraine üle kurta ei saa, varud on piisavad. Pikemas plaanis on aga mitu küsimust riigi ja Euroopa Liidu suunal. Mitmesugused piirangud maakasutuse ja metsanduse vallas on kindlasti kitsenduseks ka meie tehasele,» kõneles Rõõmussaar.

Ta loodab siiski, et Eesti inimestele üldiselt omane nii-öelda talupojamõistus võidab. «Metsade majandamine on vajalik ning praegune trend mädanevaid ürgmetsi toota ei ole minu arvates kuidagi jätkusuutlik,» ütles ta.

Otepäälane tõi samas kohe näite: «Vaadates kas või ringi Otepää looduspargis – ümberringi üraski kahjustatud metsad, kus keegi risti-rästi maha langenud puude vahel käia ei saa ja tegelikult ei julgegi. Vahel tundub, et peame oma rumalusega ikka päris põhjas ära käima, enne kui aru saame, et aastasadu on ju metsi majandatud. Ning just mõistlikult majandatud mets on see, kus hea käia seenel või jalutamas.»

Ettevõte vajab laoplatsi

Silver Rõõmussaar märkis, et vineeritehas ei näe potentsiaali ega vajadust tootmist laiendada – peamine eesmärk on üha keerukamas keskkonnas oma tegevust jätkata.

«Vahel on seegi keerukam, kui tundub – kevadiste piirangute tõttu on vajalik suurema koguse tooraine varumine talvel. Selleks vajab ettevõte aga laoplatsi,» tõdes ta. «Praeguseks oleme selle ehituseks vajalike planeeringute ja lubadega tegelenud enam kui neli aastat ning lõppu ei paista. See on ehe näide sellest, miks mitu ettevõtet on valinud uute investeeringute sihtriigiks pigem naaberriigid.»

Vineeritehase juht lisas, et metsa- ja puidusektori osas ei ole Eesti riigil pikka plaani. «Pikk plaan puudub toorainele raiemahtude võtmes, aga ka selles osas, kuidas luua võimalused ja kaasa aidata ettevõtlusele väljaspool tõmbekeskusi. Usun, et Lõuna-Eestis tasuks igaühel korra mõelda, milline oleks meie olukord, kui metsanduse ja puidutööstuse sektor ühel hetkel alla annab.»

Kommentaarid
Tagasi üles