:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2023/10/06/15637856t1h890b.jpg)
Novembris valmis Siseministeeriumi eestvedamisel automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu ABIS, milles säilitatakse ja võrreldakse riiklike menetluste raames kogutud biomeetrilisi isikuandmeid – näo- ja sõrmejäljekujutisi.
ABIS-e tehnilise lahenduse töötas välja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), kes teenust ka edaspidi haldab ning edasi arendab.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Joosep Kaasiku sõnul on ABIS-e kui keskse andmekogu peamine eesmärk tõsta isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise võimekust ja usaldusväärsust, mis aitab kaasa julgeoleku tagamisele, kuritegevuse ennetamisele ja süüteomenetlustes tõendite kogumisele. „See omakorda hõlbustab kadunud isikute leidmist, annab võimaluse ennetada illegaalset immigratsiooni ning tõhustada dokumendivõltsingute ja vale- või topeltidentiteedi kasutamise avastamist,“ ütles ta.
„Oluline on rõhutada, et ABIS-e andmeid saavad asutused kasutada ainult oma seadusest tulenevate eesmärkide täitmiseks lähtudes minimaalsuse printsiibist – andmeid töödeldakse nii vähe kui võimalik ja nii palju, kui on vajalik menetluse läbiviimise eesmärgi saavutamiseks,“ lisas Kaasik.
PPA identiteedi ja staatuste büroo juht Liis Valk selgitas, et valminud andmekogu lihtsustab ametnike tööd. „Varasemalt säilitati biomeetrilisi isikuandmeid erinevates riiklikes andmekogudes ja see raskendas andmete võrdlust. Nüüd on ABIS-esse koondatud isikut tõendavate dokumentide, sissesõidukeeldude, välismaalaste lühiajalise töötamise, viisataotluste ja ka süüteomenetluste raames kogutavad biomeetrilised andmed. See annab ametnikele senisest parema ülevaate ja tõstab isikuandmete kontrolli võimekust,“ rääkis Valk.
SMITi identiteediteenuste osakonna juhataja Kaija Kirch märkis, et biomeetriliste andmete koondamine ühte andmekogusse võimaldab IKT teenuse pakkujana paremini tagada, et erinevates menetlustes kogutud fotod ja sõrmejäljed oleksid omavahel võrreldavad, kuid samas ka turvaliselt hoitud ja kasutatavad vaid seal, kus õiguslik alus seda selgesõnaliselt lubab. „Biomeetrilisi andmeid kasutavad tehnoloogiad on praegu väga kiirelt arenev valdkond, mis võib kaasa tuua identiteedivarguste kasvu. Seetõttu on senisest veelgi olulisem riigina sellesse valdkonda panustada ja luua turvalised tehnoloogilised lahendused inimeste tuvastamiseks ning andmete kaitsmiseks,“ lisas Kirch.
ABIS andmekogu loomise otsustas valitsus 2017. aastal ja selle loomises osalesid Siseministeerium, Justiitsministeerium, PPA, SMIT ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Valitsuse otsusega on aastatel 2019-2025 ABIS-e arendamiseks ja ülalpidamiseks eraldatud 17 miljonit eurot, millest 294 423 euro ulatuses kaasrahastab Euroopa Liit. Tehnilise teostuse osas on riigi partneriteks IDEMIA ja Cybernetica AS.