Aasta Hiie sõbraks kuulutati poliitik Ruuben Kaalep

Aasta Hiie sõbraks kuulutati poliitik Ruuben Kaalep. Foto: Kiur Kaasik

Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud looduslike pühapaikade tunnustamispäeval kuulutati aasta Hiie sõbraks poliitik Ruuben Kaalep.

Kaalepit tunnustati selle eest, et Riigikogu saadikuna toetas ta aastatel 2020-2023 looduslike pühapaikade uuringuid ning oma järelepärimistega andis ta hoo looduslike pühapaikade kaardirakenduse ennistamisele Maa-ameti geoportaalis. Esile tõsteti sedagi, et kodanikuna päästis ta tänavu Otepää valla Kastolatsi ristimetsa tee-ehituse alaks määramisest.

Ruuben Kaalep sõnas tunnustust vastu võttes, et ta on selle üle väga üllatunud. “Olen teinud vaid seda, mida iga Riigikogu saadik ja kodanik tegema peaks. Aga see, et need minu jaoks täiesti loomulikud asjad ei ole teiste jaoks sama loomulikud, on muidugi kurb. Side sellega, mis on meie rahva jaoks olnud kõik need aastatuhanded keskne ja väga oluline, on üha enam murenemas.”

Kaalep lisas, et meie rahvas, keel, maa, veekogud ja elustik kuuluvad tervikuna kokku ning peame võitlema selle eest, et meile omapärane säiliks. “See kõige suurem hiis ja pühapaik, mida me kõik peame hoidma ja armastama, on Eesti. Eesti jaoks me seda kõike teeme”, ütles Ruuben Kaalep.

Tunnustuse väljakuulutamisel ulatati Ruuben Kaalepile tema jaoks sepistatud kirves, ta vöötati talle kootud vööga ning meestelauluselts LüüTürr esitas talle pühendatud regilaulu.

Aasta hiie sõbra valis Maavalla Koja, Hiite Maja ja EVT Põlisrahvaste sihtasutuse esindajatest koosnev valimiskogu. Lisaks neile oli tunnustuse üleandmisele palutud eelneva 15 aasta Hiie sõbrad.

Sündmusel autasustati ka rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse võitjaid ja tunnustati kaheksat hiiesõbralikku tegu.

Hiie väge tervitama tulnud Soome Taivaannaula ühenduse esimees Patrick O`Rourke õnnitles eestlasi pidupäeva puhul ning sõnas, et Eesti tegevus pühapaikade uurimisel on olnud hõimlastele suureks eeskujuks ja toeks.

Riigikogu Looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Tõnis Lukas tänas Maavalla Koda ja Hiite Maja pühapaikade uurimisel ja hoidmisel tehtud töö eest. Ta rõhutas, et eesti kultuuri jaoks on võrdselt olulised nii kristlik kui ka loodususuline pärand.

EVT Põlisrahvaste sihtasutuse esindaja Liina Meta Kuuskmann pühendas oma sõnavõtu Eesti kohalike põlisrahvaste õigustele ja tegevusele.

Sõna võtsid samuti: Hiite Maja nõukogu esimees Madis Arukask, Hiite Maja juhataja Ahto Kaasik, Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba, Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv, rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse hindamiskogu esimees Arne Ader ning hiiesõbralike tegude tunnustuse saajad: Andres Hiiemäe Maa-ametist, Tiiu Zuppur Põlva vallast jt.

Rahvamuusikat esitas meestelauluselts LüüTürr, vaegnägijaid kaasav Tartu Parmupilliaktiiv ning kanneldel Tuule Kann, Helen Arusoo ja Roosi Padar. Hiie väge juhtis Lauri Õunapuu.

Sündmuse korraldasid Hiite Maja ja Maavalla koda.