KIRI: Rahvamajad hoiavad külasid elus

Ene Kaas Foto: Arvo Meeks

Rahvamajad olid 19. sajandil esimesed omaalgatuslikud kultuuriinstitutsioonid. Nende mõju rahvusliku identiteedi kujunemisele oli tohutu.

Sellesügisene rahvamajade nädal oli ettevalmistus Eestimaa rahvamajade aastaks 2027. aastal. Omavalitsustes toimusid sündmused, mis näitasid kultuuriasutuste võimalusi: õpitoad, minimessid, näitused, kontserdid, teatrietendused, kinoseansid, pere- ning tantsuõhtud. Sai osaleda ka näiteks huviringide avatud tundides, seiklusmängudes ja jõhvikaretkel.

Rahvamaja on kogukonna ja omavalitsuse nägu. Kurb, kui vallal või linnal napib raha ja kultuuritöö korraldatakse ümber või suletakse rahvamaju ja raamatukogusid. Riik peaks suunama raha otse kultuurile. On ju riigi kohustus kaitsta oma rahva keelt ja kultuuri kirjas ka põhiseaduses. Rahvamajades töötavad tõelised sädeinimesed, kes valutavad südant laulu- ja tantsupidude traditsioonide jätkumise pärast.

Valgamaa võib rahul ja tänulik olla omavalitsustele: kõigis piirkondades kultuur toimib.

Tulevikuvaates on Tõrva piirkond näinud ette uuenduse: kultuurimaja ruumid laienesid muusikakoolile, kultuurihälliks ehitatakse bussijaamas asuv kõrtsihoone. Otepää piirkond toimetab katusorganisatsiooni Otepää Kultuurikeskused all. Valga vallas toimetavad kõik piirkonnad eraldiseisvate üksustena, tuleviku osas peetakse arutelusid ja kindlasti leitakse parim lahendus.

See, mis toimub rahvamajades, on vundament, millele tipud toetuvad. Kõik kuulsusedki teavad nimetada oma rahva- või kultuurimaja, kust kõik algas.