Tiit Loim: inimesed looduse meelevallas

Tiit Loim Foto: Erakogu

Lume tekitatud raskused tuletavad taas meelde, et kõigi praeguste riskide keskel tasub igaks juhuks end lähituleviku potentsiaalseteks katsumusteks valmis panna.

Nagu ütles hiljuti Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm, peame olema ühiskonnana valmis, et kliima on muutumas. Muu hulgas tähendab see tugevaid ja pikalt kestvaid torme, aga ka muid erakordseid ilmastikutingimusi.

See jutt muidugi ei rahusta inimesi, kes ligi kaks nädalat on pidanud hakkama saama puuduva või ebastabiilse elektriühendusega. Tänapäeva võimeka tehnika ajastul tundub see arusaamatult pikk aeg. Kui praegu peaks 95 protsenti madalpingevõrgust olema ilmastikukindel, tahaks arvata, et viimase viie protsendi sinna otsa lisamine ei käi meile riigina üle jõu. See annaks just kui lootust, et lähitulevikus ei ole enam põhjust sellistest probleemidest lugusid kirjutada.

Aga elame-näeme, sest juba 2016. aastal oli Karula rahvuspargi piirkonna elanikel elekter 11 päeva järjest ära. Kergesti rivist välja mineva taristu probleem on seal teravalt üleval siiani.

Seejuures on maapiirkonna elanikud linnarahvast paremini varustatud. On maalapp toidu kasvatamiseks, puuküttel ahi, osal ka generaator.

Vaatasin hiljuti ajaloolist loodusdokumentaali «Elu meie planeedil». Sealt jäi kõlama, et oma igapäevases ümbruses oleme arenenud ühiskonnas justkui turvalises kookonis, aga see kõik on suures plaanis väga habras. Planeet Maa on oma elanike arvu reguleerimisel olnud üsna leidlik. Olgu see siis vulkaaniline aktiivsus ja happevihmad, temperatuuri langus enamiku liikide jaoks liiga madalale või temperatuuri tõus liiga kõrgeks. Praegu elavad liigid on vaid tühine protsent läbi aja eksisteerinutest. Paljusid neistki ootab ilmselt sarnane saatus ammu enne seda, kui Päike meiega koostöö lõpetab ja punaseks hiiuks muutub.

See kõik ei juhtu mõistagi täna-homme, aga meie harjunud elukorraldust on palju vähemagagi lihtne segada. Seejuures on maapiirkonna elanikud või linnades asuvate eramajade inimesed suurte magalarajoonide elanikest paremini varustatud. Paljudel neist on maalapp toidu kasvatamiseks, puuküttel ahi, osal ka generaator. Kui tuleb suurem kriis ja veel keset talve, on linnainimene külmas paneelmajas eriti abitu.

Kuidas seda vältida, tuleb kindlasti mõelda. Esmajoones tahaks siiski näha, et maainimesed saavad toimiva elektriühenduse, mida makstavad võrgutasud võiks võimaldada.