Laupäevast lõdvenesid siseveekogude jääl liikumise piirangud

LEPM
Copy
Lõbusõidualustel pole suurjärvedele mitu kuud enam asja.
Lõbusõidualustel pole suurjärvedele mitu kuud enam asja. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Külmad ilmad on kasvatanud paljudele Eesti siseveekogudele piisava paksusega jääkaane ning alates 9. detsembrist on lubatud minna nende siseveekogude jääle, kus jääkaane paksus on vähemalt 10 cm.

Õhem jää pole piisavalt tugev ega pruugi inimest kanda. Päästeamet mõõdab igapäevaselt populaarsemate siseveekogude jää paksust, mõõtmise tulemusi saab vaadata pidevalt täienevast kaardirakendusest https://veeohutus.ee/talv/jaaolud-eestis. Jääkaart on loodud selleks, et inimestel oleks võimalik saada mugavalt infot jääolude kohta Eesti siseveekogudel. Päästeamet toonitab, et tegemist on informatiivse kaardiga, igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise.

Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala rõhutas, et jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid, ka siis kui jää paksus on 10 cm, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. „Mida kiirevoolulisem on veekogu, seda ebaühtlasem on jää, “ lisas ta.

Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem. Kõige parem on, kui lapsed käiksid uisutamas ainult ametlikel ja turvalistel liuväljadel ning veekogude jääle omapäi ei läheks.

Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Jää võib pärast pikka ootust eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, mistõttu lapsevanematel palutakse rääkida üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida lastel silm peal. Märgates hädalist või vajades ise abi, tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.

Jääl olles

Liigu jääl juba eelnevalt käidud paikades.

Väldi liikumist ohtlikes kohtades.

Väldi liikumist jääl pimedas.

Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragisemine või vajumine, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed pidi tagasi.

Ära kanna kummikuid! Vette kukkudes on raske jääaugust välja ronida.

Kuidas käituda

Teavita lähedasi oma minekust jääle.

Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ning juhtub õnnetus ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal lükka käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.

Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks.

Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinnapoole, kust tulid.

Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles