/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/12/08/15770300t1hd99c.jpg)
Riigikogu võttis reedeks kokku kutsutud täiendaval istungil vastu 2024. aasta riigieelarve seaduse, mis oli ühtlasi seotud valitsuse usaldusküsimusega. Seaduse poolt hääletas 58 saadikut, vastu oli 31.
Riigikogu võttis vastu 2024. aasta riigieelarve seaduse
Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse kohaselt on järgmise aasta riigieelarve tulude maht 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. Tänavusega võrreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti.
Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb EL-i toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eelnõu kohaselt 2,9 protsenti SKP-st.
Tuleva aasta riigieelarve prioriteetideks on Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, haridus, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.
Seaduse kohaselt ületab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKP-st. Riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarve eelnõus kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKP-st. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 745 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei pandud.
Opositsioon on veendunud, et parlament poleks tohtinud järgmise aasta riigieelarve seadust vastu võtta, kuna president jättis reedel välja kuulutamata riigikogus 22. novembril vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse, mis on seatud riigieelarvega.