Mida võiksid tähendada digikelts, lamar ja rohemu

President Alar Karise tunnustava käepigistuse osaliseks sai teiste hulgas digikeltsa sõna välja pakkunud Ingrid Imelik. Foto: Vabamu

Viimatise uudissõnakorje Sõnause parimad sõnad on asejäse, digikelts, iilitiivik, kõdusti, lamar, põimsus, rohepaplus ja töökaim.

Kõige enam uusi vasteid pakuti sellistele rohesõnadele nagu kuivkäimla, liginullenergiahoone ja rohepööre, kuid parimateks nii hindamiskomisjoni silmis kui rahvahääletusel valiti hoopis üldisemad olmesõnad.

Sõnause pidulikul lõpuüritusel ütles president Alar Karis, et eesti keel on oluline osa meie kultuurist ja identiteedist: “Keeleuuendused aitavad rikastada keelt ja annavad võimaluse väljendada uusi ideid või vaatenurki meie emakeeles. Uute sõnade nuputamine innustab meid ka loovalt mõtlema ja ennast väljendama.“

Sõnause projektijuhi Ede Schank Tamkivi hinnangul oli seekordne sõnade saak mitmekesine ning uusi sõnu laekus lisaks oodatud rohesõnadele ka muudest eluvaldkondadest. “Paljud sõnameistrid pakkusid vasteid just Sõnause lehel olnud näidissõnadele, kuid nutikamad lahendused tundusid olevat varuks neil, kes pakkusid suupärasemaid sõnu enda isikliku kokkupuute pinnalt mõne nähtusega.”

Sõnausele laekus kokku 3350 uudissõna, millest 605 esitasid klassid ja muud kollektiivid. Laekunud sõnade hulgast tõstis hindamiskomisjon esile 57 parima kõla ja keelereeglitega sobivat uudissõna. Need läksid omakorda rahvahääletusele, kus sel korral jäi üsna tasavägises võitluses peale digikelts, mis sümboliseerib aja jooksul kogunenud digiprügi.

“Sama sõna leidlikkust tõstis esile ka komisjon, kuna digiprügist on saanud meie elu kui ka maakoore paratamatu osa, mis võtab väga palju energiat,” ütles Schank Tamkivi.

Hindamiskomisjoni liikme, EKI koordineerija-terminoloogi Kairi Jansoni sõnul on Sõnaus ehe näide eestlaste loomevõimest ja oskusest oma keele rikkust ära kasutada. “Sel korral oli tore näha ka seda, et mõni osaleja lähenes lausa kogu mõistepesale ning tuletas ühest tüvest sõnu mitme omavahel seotud asja või tegevuse jaoks,” rõõmustas Janson.

Kõige usinama noortekollektiivi tiitli ja võimaluse külastada presidenti tema Kadrioru residentsis pälvis Jüri gümnaasiumi 10A klass tänu oma aktiivsele õpetajale Anneli Aasmäe-Penderile, kes edastas Sõnausele kokku tervelt 237 gümnasisti uudissõnad.

Uudissõnade korje Sõnaus on presidendi kantselei ja Vabamu ühisalgatus, mis toimus juba kolmandat korda. Sõnause ellukutsuja oli president Toomas Hendrik Ilves aastal 2010. Võidusõna oli siis taristu, mis on tänaseni laialdaselt kasutuses. Viimasest sõnakorjest on käibele läinud sellised sõnad nagu kaugõpe, ruumer ja taibutalgud.

Valik uudissõnu

Asejäse – protees

Digikelts – aegade jooksul kogunenud digiprügi

Iilitiivik, särtsuveski – tuulegeneraator

Kõdusti – komposter

Lamar – lamav politseinik

Põimsus – komplekssus

Rohepaplus, ökopete – rohepesu

Töökaim – töökaaslane, kolleeg

Ilmajooksik – keskkonnapagulane

Ebaelu – mulje suurepärasest elust, mida inimsed näitavad sotsiaalmeedias.

Rohemu – liginullenergiahoone

Korduskasutamatu – ühekordselt kasutatav

Töökond – kollektiiv

Allikas: Noorte Vabamu