Valitsus kinnitas 2024. aasta töötasu alammääraks 820 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 4,86 eurot, millega tõuseb alampalk 95 euro võrra.
Töötasu alammäär tõuseb uuel aastal 820 euroni
«Tarbijahindade kasv mõjutab enim madalapalgaliste toimetulekut. Ühiskonnana peame abistama neid, kel kõige keerulisem ja seda alampalga tõstmine ka teeb,» lausus majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. «Teisalt tuleb arvestada ka ettevõtjate üha kasvava palgasurvega. Tunnustan ja tänan meie sotsiaalpartnereid – tööandjaid ja ametiühinguid –, kelle kokkuleppe tulemusena alampalga tõstmine saavutati.»
Minister Riisalo lisas, et tänavu kevadel sotsiaalpartneritega sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi on eesmärk, et aastal 2027 moodustaks miinimumpalk 50 protsenti Eesti keskmisest palgast. 2024. aastal on see protsent 42,5.
Alammäära tõstmises leppisid Eesti ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit kokku 10. oktoobril sõlmitud kollektiivlepinguga.
Maksu- ja tolliameti andmetel oli Eestis 2023. aastal üheksa kuu keskmisena 16 700 täisajaga töötavat inimest, kes teenisid töötasu alammäära, mille suurus on praegu 725 eurot. Kokku moodustasid alampalga teenijad siis 3,4 protsenti kõigist täisajaga ametis olijatest.
Lisaks sellele teenis ühes kuus keskmiselt 21 100 täisajaga töötajat töötasu vahemikus 726 kuni 819 eurot. Sellesse vahemikku jääva summa teenijad moodustavad 4,3 protsenti töötajatest.
Töötasu alammäära tõus 95 euro võrra toob rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse 23 miljonit eurot täiendavat maksutulu.
Alammäära tõus tähendab ka sellega seotud töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Suurenevad sellega seotud hüvitiste summadki, näiteks vanemahüvitis.
Samuti võib alammäära tõus tuua kaasa omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kuid mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, nagu näiteks lasteaia kohatasu. Lisaks peaks töötasu alammäära tõus aitama kaasa vähekindlustatud inimeste toimetuleku paranemisele.