Põlva haigla siseosakonna juht tuli tööle otse koolipingist
22. detsember 2023, 09:29
Põlva haigla siseosakonna uus juhatajana Katrin Keerma on pärit Pärnumaalt Vändrast. Ülikool tõi ta Tartusse ja praegu elab endiselt Tartus, kuhu ta on loonud oma kodu.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamise järel astus Keerma sisehaiguste residentuuri, kus kõrvaleriala oli kliiniline farmakoloogia. Selle lõpetas ta vaid loetud päevad enne osakonnajuhatajana tööle asumist – 30. septembril 2023. Seega võib öelda, et oktoobrist siseosakonda juhtiv Keerma tuli tööle otse koolipingist.
Põlva haiglas alustas Keerma oma teekonda aga juba 2021. aasta 1. jaanuarist, kui hakkas tegema valveid. «Ei tahtnud ei öelda. Mõtlesin, et okei – tulen ja vaatan,» meenutas Keerma.
2022. aasta märtsist tuli Keermal residentuuris sisehaiguste tsükli läbimise käigus töötada kolm kuud maakonnahaiglas ja valituks osutus Põlva haigla. «Pidin märtsis tulema, aga oli COVID-19 puhang ja kutsuti varem. Ehk alates eelmise aasta 10. veebruarist olen siin töötanud täiskohaga ja vahel ka natuke peale,» rääkis Keermaa. «Mulle siin meeldis nii väga, et võtsin koguni Põlva haiglas töötamiseks akadeemilise puhkuse,» lisas ta.
Edasi jätkas Keerma residentuuri kõrvalt täiskohaga tööd Põlvas. Residentuuri käigus haaras ta lisaks Põlva haiglale kogemusi Tartu ülikooli kliinikumist, Ida-Tallinna keskhaiglast, tervisekassast, aga ka Rootsis Karolinska ülikooli kliinilise farmakoloogia osakonnast.
«Arvan, et inimesed, kellega ma koos Põlva haiglas töötan, on rohkem perekond kui kolleegid,» tõdes Keerma. «Pean oluliseks ka siinset vabadust ja paindlikkust. Pole väikseid tähenärimisi, vaid põhiline, et töö saab tehtud. Ja mulle meeldib väga sõita. Esialgu küll pelgasin sõitmist ja vahemaad, kuid tegelikult selgus, et need 45 minutit hommikul on ideaalne aeg, et end töölainele lülitada ning peale tööd end maha laadida, et kodus 100% perele keskenduda. Samuti on see minu aeg nautida muusikat, kuulata taskuhäälinguid või loenguid.»
Võrreldes 2021. aasta jaanuariga, mil Keerma kollektiiviga liitus, on tema sõnul siseosakonnas tõusnud nii töö efektiivsus, kvaliteet kui ka paranenud arstide töötingimused.
«Mäletan, et siis oli valvearstide leidmine väga keeruline ja valvekoormus suur – nüüd on selles osas seis oluliselt parem. Küll siiski mitte ideaalne, kuid jõuame sinna. Samuti oli toona haigeid ühe arsti kohta liiga palju, mis nõudis kiireid otsuseid, ent praegune kümme haiget arsti kohta võimaldab lugeda ravijuhendeid ja tagada kõigile adekvaatse ravi,» kinnitas ta.
Rääkides Põlva haigla ja enda juhitava osakonna tulevikust, on Keerma sõnul plaanis jätkata Tartu ülikooli õppebaasina, õpetades 4. kursuse arstitudengitele nii kliinilist farmakoloogiat koos doktor Madli Pintsoniga kui ka geriaatriat koos doktor Kadri Saluga. «Samuti loodan ka edaspidi tagada residentidele piisavalt atraktiivsed tingimused, et kas või ajutiselt meie kollektiiviga liituda. Olen veendunud, et nii hoiame end pikas plaanis tööandjana noorte kolleegide jaoks pildil.»
Keerna peab oluliseks ka raviefektiivsuse ja -kvaliteedi parendamist. «Iga haiglas veedetud päev tähendab patsiendile oma lähedastest eemal oldud päeva. Seetõttu leian, et patsient ei peaks kunagi olema haiglas kauem selle pärast, et arstil oli liiga palju tööd, koostamaks mõistlikus ajaaknas põhjalik uuringute- ja raviplaan,» rõhutas ta. «Näiteks eakate puhul on teada, et üle seitsmepäevane statsionaarne ravi halvendab oluliselt nende funktsionaalset võimekust, mis muudab keeruliseks nende haiglast koju siirdumise.»
Suurimas tunnustuseks peab ta meeskonna rahulolu ja häid töötingimusi, kus töötajad nii statsionaaris, ambulatoorse ravi osakonnas kui valveringis tahavad tööle tulla ja lahkuvad töölt naeratusega.
Keerma kohta võib öelda, et kes palju teeb, see palju jõuab, sest lisaks siseosakonna juhtimisele teeb ta oktoobrist 0,2 koormusega valveid ka Viljandi haiglas.