/nginx/o/2017/12/18/7418039t1h49e4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/12/22/15797717t1h7787.jpg)
Erakonna Eesti 200 üks asutajaid ja riigikogu esimehe nõunik Kadri Napritson-Acuna on pikalt välismaal elanud ja seal ka pühi pidanud.
Peale USA ja Eesti on ta jõule veetnud Kasahstanis ja Saksamaal. Seega juba neljas riigis. Tänavu lisandub viies, kui Tõrvast pärit poliitik võtab pühad ja aastavahetuse koos perega vastu Taimaal. «Minu vanuse kohta see viis eri riiki polegi nii palju. Aga kui mõtlen oma kümneaastasele pojale, siis temal on oma vanuse kohta juba hulk erinevaid jõulukogemusi,» sõnas Napritson-Acuna.
Võrreldes Eesti kommetega on teiste riikide jõulutavades erinevusi üksjagu, aga leidub ka sarnasusi.
«Kuna Kasahstanis on valdavalt islamiusk, siis seal jõule ei tähistata. Aga suurelt tähistatakse uue aasta tulekut ja seal on sarnasusi meie jõulutraditsioonidega: kodud koristatakse põhjalikult ära, tehakse rohkelt süüa ning tähistatakse pühi koos perega,» meenutas ta.
Ka kuusk tuuakse aastavahetusel tuppa, kuid seda ei nimetata jõulu-, vaid uusaastakuuseks. «Elasime Astanas. Linnapildist ei mäleta selliseid dekoratsioone, nagu on kombeks meil ja veel enam USAs,» tõi Napritson-Acuna välja. Seda hoolimata sellest, et tegu on Kasahstani pealinnaga.
/nginx/o/2023/12/22/15797718t1hdeea.jpg)
Jõulud teisel pool ookeani
Kadri abikaasa James on ameeriklane ning pere on seetõttu jõule mitmel korral ka USAs tähistanud. «Kui mõtlen lapsepõlvele, on eriti eredalt meelde jäänud Coca-Cola suure jõulurekaga reklaam, mis algas lauluga «Holidays are coming, holidays are coming». See tundus nii maagiline ja tekitas minus tunde, et kõik on võimalik. Et imed on võimalikud,» meenutas naine.
«Edasi lisandus jõulutraditsioonide sekka film «Üksinda kodus», mida vaadates mõtlesin tihti, kas kõik need dekoratsioonid ja kaunistatud kodud on päriselt sellised või on see nii ainult filmis. Nüüd võin kinnitada, et Ameerika jõulud ongi sellised. Sellised nagu filmis ja kohati veel rohkem üle võlli.»
Kadri Napritson-Acuna, Tõrvast pärit poliitik
«Nägin muinasjutuliselt dekoreeritud eramaja. Küsisin mehelt, kas me võiks enda majaga sama teha. Tema vastus oli: selle maja dekoreerimine läks sellele perele maksma suurusjärgus 100 000 eurot. Oled oma soovis kindel?»
Ameeriklased kulutavad eestlanna teada keskmiselt 500 eurot aastas jõulukaunistustele, et täiendada olemasolevat ehetekogu. Kindlasti meenuvad nüüd mõnelegi filmides nähtud stseenid, kus terve maja ja õu on dekoratsioonidega täidetud – selline luksus läheb maksma veelgi rohkem.
«Mäletan oma esimesi jõule USAs, kui jalutasime abikaasaga Marylandi osariigis eramajade rajoonis ringi ning nägin muinasjutuliselt dekoreeritud eramaja. Küsisin temalt, kas me võiks enda majaga sama teha. Tema vastus oli, et selle maja dekoreerimine läks perele maksma suurusjärgus 100 000 eurot. Ning seejärel ta päris, kas ma olen oma soovis ikka kindel.»
Kui eestlased tähistavad 24. detsembril pidulikult jõuluõhtut, mil pere koguneb suure laua ümber pühadetoite sööma ja jagatakse kinke, siis ameeriklased jätavad suurema piduroogade nautimise tänupühade ajale, mis on kuu varem. «Jõuluõhtul koguneb pere, süüakse suhteliselt tavalist õhtusööki ja minnakse südaööl kirikusse. Meie pere ja naabruskond käisime seal vähemalt,» meenutas Napritson-Acuna.
:format(webp)/nginx/o/2023/12/22/15797719t1h3f83.jpg)
Aeg olla perega
Ameeriklastele on tähtsam aga järgmine päev, esimene jõulupüha. Riburada ärkavad pereliikmed üles ning jõuluteemalised pidžaamad seljas, söövad hommikueinet ja ootavad seejuures viimaseid ärkajad. Kui kõik on tõusnud, siis hakatakse kinke jagama ja pakkidega juba ei koonerdata.
«Meie Ameerika-peres on üheksa lapselast pluss nende vanemad ja vanavanemad. Igaüks kingib kõigile midagi. Seega võib ainult ette kujutada, kui palju pakke on: nende avamiseks läheb tunde,» sõnas Napritson-Acuna.
Kingid avatud, külastatakse naabreid ja peretuttavaid ning kostitatakse üksteist hea ja paremaga. Ja nii kestab see terve 25. detsembri. Isegi eraldi õhtusööki pole, kuna päev otsa on niigi kõhtu täidetud.
«Enamik peresid, kel võimalik, võtavad jõulujärgsed päevad ka vabaks, seega veedetakse tubli neli-viis päeva koos. Käiakse jõuluturul ja poes, süüakse restoranis, mängitakse kodus lauamänge,» sõnas Napritson-Acuna.
Pühadejärgsed suured allahindlused on USAs väga populaarsed ja tavaliselt lähebki paar päeva ostlemisele. Õhtul kõik näitavad üksteisele, mida osteti ja kiitlevad sellega, kui hea hinnaga see saadi.
Rääkides Taist, kus Kadri Napritson-Acuna oma perega tänavuse pühadeaja veedab, märkis ta, et kohalikud seal jõule ei tähista. Kuid välismaalastele, keda Taimaal liigub ohtralt ja kes kohalikele head sissetulekut toovad, luuakse jõulutunne siiski.
Linn on täis päkapikumütse kandvaid turiste, endal samas seljas vaid päevitusriided. Tänavatel, poodides ja restoranides kõlab läänelik jõulumuusika ja toitlustuskohtades korraldatakse jõuluõhtusööke. «Olen isegi paari väikest ehitud kuuske tänaval kohanud,» rääkis Napritson-Acuna.
«Väljas on 35 kraadi sooja, inimesed on õnnelikud ja puhanud, aga päris jõulutunne on siiski kodus – lumehanges, miinuskraadidega, pere ja sõprade keskel,» tunnistas Tõrvast pärit naine.