Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Kalmistuvaht leiab tööpostil vaikust ja rahu

Copy
Sangaste kalmistuvaht Anneli Puksov
Sangaste kalmistuvaht Anneli Puksov Foto: Arvo Meeks

Kaunimaid aegu kalmistul – kui nii võib öelda, aga küllap tohib ja pahaks ei panda – on jõuluaeg. Ja mitte ainult sellepärast, et üle viimsete puhkepaikade laiub küünaldemeri, mis eriti pilkases pimeduses oma tõelise ilu palgele toob.

Nõnda on ka Otepää vallas Sangaste kalmistul. «Siis on nagu tuledemeri,» ütleb kalmistuvaht Anneli Puksov, kui temaga surnuaial pühade-eelset väikest jalutuskäiku teeme. «Küünlaid on uskumatult palju. Olen alati öelnud, et ei ole tähtis, et just 24. detsembril kalmistule tulla. Võib ka varem või hiljem. Ja siis käib tõesti palju rahvast lähedaste haudadel.»

Üks asi on veel talle silma hakanud. «Jõulud on üks vähesid aegu, kus inimesed tulevad kalmistule, ükskõik kes kõnnib ja vastu tuleb – üksteisele öeldakse tere ja soovitakse häid pühi või häid jõule,» rõõmustab ta. «See on üks väheseid kordi, kus muidu kinnine ja suht tuim eestlane naeratab ja soovib kõike head. Sest tihti on ju nõnda, et kui minnakse mööda, siis umbes nii, et mida sa nüüd nügid... Hea, et veel küünarnukiga ei saa...»

Tagasi üles