Mida teha pühadejärgselt jäätmetega?

LEPM
Copy
Toidujäätmed prügikastis. 
Toidujäätmed prügikastis. Foto: Shutterstock

Kui peod lõppenud, tuleb mõelda, mida peale hakata jäätmetega: mida teha tühja kapsapurgi, vahuveinipudeli ja verivorstiga, mida keegi ei taha?

Peagi lõppeval pühadeperioodil tekib kodudes rohkem jäätmeid kui tavaliselt – kingipaberid ja -pakendid, toidupakendid, pudelid-purgid ning ka toidujäätmed. Eksperdid Eesti Pakendiringlusest ja Eesti Keskkonnateenustest on pannud kirja lihtsa juhise, mida järgida selleks, et jõuluajal oleks vähem jäätmestressi.

Kahjuks kipub jõuluaeg olema tihti ka toidu raiskamise aeg, sest toidujäätmeid jõuab prügikastidesse pärast pühi tavapärasest rohkem, nendib Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru. «Esimene reegel on muidugi see, et toitu ei tohiks raisku lasta ning seda mitte kokku osta rohkem kui ära jaksate süüa. Kui aga keegi ikka viimast verivorsti ei taha, siis ei tasu seda sokutada olmeprügisse, vaid biojäätmete konteinerisse. Biojäätmed leiavad tee Maardu biogaasitehasesse, kus valminud gaasiga sõidavad pealinna gaasibussid ning ülejääv digestaat kasutatakse väetisena Harjumaa põldudel,» selgitas Tammaru.

Tagasi üles