Setomaal mälestatakse vabadussõjas langenuid

Aare Hõrna jaoks pole Petserimaa vabadussammas vaid üks Vabadussõja mälestussammas. See on auvõlg sõjas langenute eest, tänu kellele on setodel praegu alles oma külad ja talud. Foto: Paul Poderat

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval toimuvad Setomaa mälestusmärkide juures leinaseisakud.

Setomaal on neli Vabadussõjas võidelnute ja punase terrori ohvrite mälestusmärki: Petserimaa vabadussammas Värskas, Eesti ohvitseride mälestusmärk Värska lauluväljakul, Luhamaa mälestuskivi ning Meremäe leinapargi mälestuskivi. Kõigi nende mälestusmärkide juures toimub 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistamised alates kella 10.30-st. Mälestuspäeva tähistamist korraldab Kaitseliidu Võru malev koos noorkotkaste ja kodutütardega.

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid lõplikult relvad Vabadussõjas ja Eesti võitis. Sellel päeval austatakse vabadussõjas Eesti eest võidelnud. Eesti kaotas Vabadussõjas üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.

Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda. Relvad vaikisid alles 3. jaanuaril 1920, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on lipupäev, mil heisatakse lipp päikesetõusul või hiljemalt kell 08:00 hommikul. Lipp langetatakse päikeseloojangul. Lipu heiskavad riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja kõik kellele on oluline vabadusvõitlejate mälestus.