MAKSUKOOREM LAJATAB ⟩ Mis muutub uuel aastal maksuvaldkonnas?

Tühi rahakott. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Uus aasta toob kaasa käibemaksumäära ja aktsiisimäära tõusu, pensioniealistel inimestel tõuseb maksuvaba tulu ning kogumispensionisse on võimalik rohkem panustada. Maamaksu arvutatakse esimest korda uuenenud maa hinna alusel ja laieneb kodualuse maa soodustus. Tuludeklaratsioonil saab viimast korda kasutada mitmeid maksusoodustusi ja peab teadma, et veebiplatvormid edastavad inimeste tulude kohta info maksu- ja tolliametile.

Alates 2024. aasta 1. jaanuarist tõuseb käibemaksumäär 2%. See tähendab lihtsustatult, et kui kaupmees pidi 10-eurose toote pealt varem tasuma riigile käibemaksu 2 eurot, siis alates jaanuarist peab ta sama summa pealt riigile tasuma 2 eurot ja 20 senti, teatas maksu- ja tolliamet.

Kasvab ka aktsiisimäär, kange alkoholi (40 vol) liitri pealt peab kaupmees riigile aktsiisi tasuma 0,38 eurot rohkem ja 5-eurose sigareti paki pealt peab aktsiisi tasuma 0,08 eurot rohkem.

Tõuseb pensioniealiste maksuvabatulu ja II sambasse saab rohkem panustada

Kõik 2024. aastal vanaduspensioni ikka jõudvad inimesed saavad kohe aasta algusest hakata kasutama suuremat maksuvaba tulu. Vanaduspensioniealiste inimeste maksuvaba tulu tõuseb koos keskmise pensioniga 72 euro võrra – 2024. aastal on vanaduspensioni ikka jõudnud inimeste maksuvaba tulu 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas (2023. aastal oli 704 eurot kuus ja 8448 eurot aastas).

Kõigile neile, kes veel pensioniikka pole jõudnud, on oluline teada, et jaanuarist 2024 võimaldatakse II sambaga liitunud isikutel soovi korral tõsta oma 2% kogumispensioni makse määra 4%-le või 6%-le. Selleks tuleb esitada vastav avaldus pensioniregistri pidajale või kontohaldurile (01.01.2024–30.11.2024) ning uus makse määr hakkab kehtima 1. jaanuarist 2025.

Kodualuse maamaksu soodustus laieneb

Hiljemalt 15. veebruariks väljastab maksu- ja tolliamet maamaksuteate isikule, kes 1. jaanuari seisuga on maa omanik või kasutaja. Kuigi maa väärtus Eestis on võrreldes viimase hindamisega 8,3 korda tõusnud, ei tõuse maamaks 2024. aastal samas suurusjärgus.

Selle ärahoidmiseks vähendati maksumäärasid ja seati nn kaitsemehhanism – 10-protsendiline (või 5-eurone) piirmäär. See tähendab, et üldjuhul ei suurene maamaks võrreldes eelmise aastaga rohkem kui 10%. Kui 10% on vähem kui 5 eurot, siis kasvab maamaks 5 euro võrra.

Samuti säilivad 2024. aastal kõik senised maksuvabastused ja -soodustused. Veelgi enam, 2024. aastast lisandub kodualuse maa soodustus ka liitsihtotstarbega maaüksusele, kui üks sihtotstarvetest on elamumaa. Näiteks, kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind, siis alates 2024. aastast koduomanik selles majas oleva ärimaa pealt maamaksu ei maksa.

Järgmisel tuludeklaratsioonil säilivad kõik senised soodustused

Alates uuest aastast kaob ära õigus oma maksustatavast tulust maha arvata:

* täiendavat maksuvaba tulu laste eest,

* täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest,

* eluasemelaenu intresse.

See tähendab füüsilise isiku tuludeklaratsioonis, mis esitatakse 2023. aasta kohta 2024. aasta veebruaris–mais, on veel õigus mahaarvamisi teha, kuid 2024. aasta kohta 2025. aasta veebruaris–mais ei ole enam õigust mahaarvamisi teha.

Säilib aga õigus oma maksustatavast tulust maha arvata:

* koolituskulusid ja

* annetusi

kuni 1200 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses Eestis maksustatavast tulust.

Samuti jääb õigus oma maksustatavast tulust maha arvata täiendava kogumispensioni (III samba) sissemakseid, kuni 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas.

Platvormid ja makseteenuse pakkujad peavad hakkama andmeid edastama

Veebiplatvormid peavad hiljemalt 31. jaanuariks maksu- ja tolliametile edastama andmeid seal 2023. aastal tegutsenud müüjate ja teenusepakkujate ning nende poolt teenitud tulu kohta.

Nimelt on platvormihalduritel kohustus esitada teavet müüjate või teenusepakkujate kohta, kes viivad platvormi vahendusel tasu eest läbi vähemalt ühte järgmistest tegevustest:

* kinnisasja või selle osa rendile või üürile andmine, näiteks eluruumi lühiajaline rent AirBnBs;

* aja- või ülesandepõhise teenuse osutamine, näiteks Stebbys massaažiteenuse osutamine;

* asja võõrandamine, näiteks oma valmistatud käsitöö ehete müümine Yagas;

* transpordivahendi rendile või üürile andmine, näiteks Autolevi vahendusel auto rentimine.

Platvormihalduritel tuleb teavet koguda ja esitada nii platvormil tegutsevate Eesti kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikide maksukohustuslaste kohta. Teiste liikmesriikide maksukohustuslaste kohta saadud teabe edastab maksu- ja tolliamet vastavate riikide maksuhalduritele. Samal põhimõttel edastavad ka teised liikmesriigid maksu- ja tolliametile sealsetelt platvormihalduritelt kogutud teabe Eesti maksukohustuslaste kohta.

Inimese kohta rakendub platvormile aruandluskohustus hetkest, kui ta teeb vähemalt 30 tehingut ja/või saab asja müügi eest tasu üle 2000 euro.

Maksu- ja tolliametil on edaspidi tänu andmetele võimalik kiiremalt ja tõhusamalt kontrollida, kas tuludeklaratsioonil esitatud andmed vastavad inimestele tegelikele sissetulekutele. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis peavad tulude olema deklareeritud alates esimesest tehingust.

Jätkuvalt ei kaasne maksukohustust isiklike, kasutatud asjade müügiga. Samuti ei maksustata selliseid tehinguid, millelt ei ole reaalset tulu saadud. Näiteks kui üks inimene kogub postikulu jaotamise eesmärgil kokku grupi inimesi, et teisest riigist kaupa tellida ning iga tellija saab oma tellitud kauba kätte ilma täiendava vahendustasuta, siis sellisel juhul ei teeni grupi koondaja tulu, millelt tuleks tasuda tulumaksu.

Ka makseteenuste pakkujad, nagu näiteks krediidiasutused ja makseasutused ning finantsteenuseid osutavad postiteenuse osutajad peavad järgmisest aastast hakkama maksu- ja tolliametile andmeid esitama. Info tuleb saata makse saajate kohta, kes saavad vähemalt 25 piiriülest makset kvartalis. Andmeid tuleb hakata esitama alates 1. jaanuarist 2024 kvartaalselt igale kvartalile järgneva kuu lõpuks.

Maksu- ja tolliamet ning ka kõigi teiste liikmesriikide maksuhaldurid edastavad kogutud info Euroopa Liidu (EL) kesksesse elektroonilisse makseteabe süsteemi CECOP (Central Electronic System of Payment information), kus toimub kogutud piiriüleste maksete info võrdlemine teiste Euroopa andmebaasidega. See annab maksuhalduritele vahendid, tuvastamaks võimalikke käibemaksupettusi e-kaubanduses, aitab seeläbi suurendada liikmesriikide käibemaksu laekumist tervikuna ning luua ka ausam konkurentsi keskkond e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele.