Metskitsed võivad mürgistuse ja paugutamise tõttu teele joosta

Vahur Joa
, ajakirjanik
Copy
Metskitsed vitsutavad põldudel. Pilt on illustratiivne.
Metskitsed vitsutavad põldudel. Pilt on illustratiivne. Foto: Karl Adami

Metskitsed satuvad tihti liiklusõnnetustesse ja aastavahetus suurendab seda ohtu veelgi. Eriti ohustatud on nii-öelda rapsimürgitusega loomad.

Metskits on mitmekesine toituja, kellel aitab talve üle elada ja arvukust kasvatada rapsitaimede ja teiste põllumajanduskultuuride tarbimine. Kuid rapsitaimed, mis kuuluvad kapsalehiste alla, sisaldavad alkaloide, glükosinolaate ja muid aineid, mis suurtes kogustes tarbides kahjustavad närvisüsteemi tööd. Neis on ka vähe tiamiini, mille tulemuseks on mürgistus, mis viib ebanormaalne käitumise, nägemise kadu, kartmatuse ja ebaadekvaatsuseni.

Seetõttu võivad kitsed inimesed endale liiga lähedale lubada, ära eksida koduaedadesse või sattuda isegi liiklusesse, kus nad on ohuks nii endale kui teistele.

Kuid nagu politsei kagu patrulltalituse juht Madis Soekarusk viitas, võivad loomad aastavahetuse ilutulestiku paugutamise tõttu kartlikuks muutuda ja põgenedes tormatakse ka liiklusesse. Kui trassilt maha keerata või liigelda väiksematel maanteedel, tuleb olla väga tähelepanelik. Valida tuleb ohutu sõidukiirus, jälgida liiklusmärke ja arvestada, et hämaral ajal on loomadel suurem liikumisaktiivsus.

«Metsloomad ajab liikvele ka ukse taga seisev aastavahetus ning sellega kaasnev paugutamine. Segaduses ulukid võivad väga ootamatult tee peale hüpata ja ohtlikke olukordi põhjustada. Seega soovitame sõidud läbi mõelda ning olla ettevaatlik,» sõnas Soekarusk.

Lõuna-Eestis asuvad metsad ja põllud on koduks metsloomadele, kes enda liikumise ajal paratamatult ka sõiduteedele satuvad. Sellega peavad kõik liiklejad igapäevaselt arvestama ja see pole siinses looduses midagi uut. Seega on liikluses väga tavapärane, kui tee ääres või ka tee peal kohatakse ulukit.

Liiklusõnnetused metsloomadega sõltuvad kindlasti hooajast, ilmast ja teeoludest, kuid tuleb tõdeda, et õnnetuseni viib siiski suures osas juhi tähelepanematus ning vale sõidukiirus.

Liikluses saab reeglina raskemalt kannatada nõrgem osapool. Ehk liiklusõnnetuses loomaga on tavapäraselt tagajärjeks uluki hukkumine ning kahjud sõidukile. Politseil on ette tulnud aga ka juhtumeid, kus sõiduk kaldub kokkupõrke järel teelt välja või uluk hüppab lausa sõidukisse. Sel juhul on kannatada saanud ka autos viibinud inimesed, kuid säärased juhtumid on pigem erandlikud.

Tagasi üles