Eesti kodudes levib probleem, mis põhjustab aastas sadade tuhandete eurode eest kahju

Kraanivesi Foto: Toomas Huik

Lekkiv toru või tilkuv segisti ei pruugi esialgu suure probleemina tunduda. Kuid just taolistest pisiasjadest võivad alguse saada suured veekahjud, millest mõne puhul ei pruugi ka kodukindlustusest abi olla. Kuidas kaitsta kodu veeavarii eest?

Iga õnnetuse puhul on number üks nende ennetamine. Lihtne on mõelda, et küll kindlustus katab, kuid protsess ise ei pruugi üldse nii lihtne olla. «Kindlustusega tegelemine võib võtta päris palju aega,» toonitab G4S Eesti Aiko valveteenuse müügijuht Vahur Lepik ja lisab, et emotsionaalset poolt ei korva ükski hüvitis. Lepik meenutab oma tutvusringkonnast üht juhtumit, kus maja sai suuri veekahjustusi. «Kindlustus hüvitas küll kümneid tuhandeid eurosid, kuid alles jäi hirm – mis saab, kui juhtub uuesti?» nendib ta. «Veekahjustused võivad kaasa tuua nii suure hirmu, et ei julgetagi enam kodust pikemaks ajaks eemale minna.»

Seesam kindlustuse kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden möönab, et eramute ja korterite torustike lekkeid tuleb üsna sageli ette. Näha on ka juhtumite tõusvat trendi. «Igal aastal maksame ligi miljoni euro eest hüvitisi välja,» ütleb Gilden ja lisab, et keskmiselt on veekahjude puhul väljamakse suurus 1400 eurot, kuid pole harvad ka viiekohalised summad. «Ei pea olema just eriline korter, et 10 000 eurot hüvitisena kokku tuleks. Näiteks sel aastal oli juhtum, kus maksime välja 9000 eurot, kuna korteri kraanikausi all olev torustik purunes,» toob Gilden välja klassikalise kindlustusjuhtumi.

Gildeni sõnul saavad korterite veekahjud alguse enamasti ühisest püstakust või pesumasina ühendusvoolikust. Pesumasina survevooliku eluiga on üldiselt viis aastat, pärast mida tuleks see välja vahetada. «Need on pehmed voolikud, mis kipuvad aastatega ära väsima ja katki minema. Kindlasti tuleks neile aeg-ajalt pilk peale visata,» toonitab Gilden. Eramute veekahjud on tihti seotud vahefiltritega, näiteks veepuhastusfiltriga. Kui filter torustikus puruneb, pääseb vesi vabalt voolama ja võib suurt kahju põhjustada.

Ehkki kodukindlustus tõttab appi nii mõneski olukorras, näiteks kui laps on vannitoa üle ujutanud, on juhtumeid, mis jäävad vaid teie enda vastutada. Näiteks sageli ei pöörata tilkuvale segistile piisavalt tähelepanu. Kui juhtub aga õnnetus ja ekspertiis tuvastab, et tegemist oli nähtava probleemiga, mis oli kestnud pikemat aega, ei korva kindlustus tekkinud kahju. «Näiteks kui on näha roosteplekke või selgeid märke, et probleem on kujunenud välja pika aja jooksul,» täpsustab Gilden. Niisiis, kui miski torude juures annab kasvõi natuke märku, et kõik pole korras, siis tuleks sellega kohe tegeleda. Vahetada ära tihend, segisti vms.

Kõige tõenäolisem koht uputuse tekkeks on vannituba. Just sinna on hea paigaldada veelekkeandur. Tegemist on pisikese vidinaga, mis pannakse põrandale. «Seadme metallist kontaktid tuvastavad vee ja annavad teile võimalikust ohust teada läbi mobiiliäpi,» täpsustab Vahur Lepik.

Veelekkeandur on hea variant ka näiteks suvilates. Kui olete talviti suvekodust pikalt eemal, ei saa te veekahjudest teada alles kevadel, vaid teil on võimalik probleemile kiiremini jaole saada. Eramajas võib veelekkeanduri paigaldada ka tehnoruumi, kuna seal asuvad küttesüsteemid ja boilerid.

Kui veelekke tõttu saab kahjustada naabri kodu, siis sellised kahjud hüvitatakse vaid vastutuskindlustuse olemasolul. Gilden rõhutab, et mida kõrgemal korrusel elate, seda suurem peaks olema vastutuskindlustuse limiit. Neljanda korruse elanik peaks arvestama vähemalt 50–100 tuhande euroga. «Oleme näinud mitmeid juhtumeid, kus kolmanda korruse elanik uputas ka mõlemad alumised korrused,» meenutab Gilden ja lisab, et pole võimatu, et viienda korruse korteri uputus jõuab esimeseni välja. Gilden soovitab suurema limiidi valida ka ridaelamu elanikel, kuna sageli on seal mingi osa torustikust ühine ja kui juhtub õnnetus, võib ka seina taga asuva naabri kodu suuri kahjustusi saada.

Kuidas ennetada veekahjusid?

• Veenduge, et torud on korralikud ja lekkevabad,
• kontrollige kõrgsurvevoolikuid (pesumasin, nõudepesumasin),
• kui kraan tilgub, siis tegelege probleemiga esimesel võimalusel,
• vältige ummistusi,
• pikemalt kodust eemale minnes, keerake kinni kõik kraanid, mis võimalik,
• paigaldage vannituppa veelekkeandur,
• sõlmige vastutuskindlustus, et õnnetuse korral oleks kahjud hüvitatud ka teie naabritele.

Allikas: G4S