Lõuna-Eestis näitas mõni termomeeter külma lausa 30 kraadi ringis

Ilmateenistuse prognoosi järgi langevad temperatuurid väga madalale. Foto: Elmo Riig

Ilmaennustuste kohaselt lubatakse täna üle Eesti valdavalt -15 kuni -21 kraadi külma, aga Lõuna-Eestis on temperatuurid veel madalamadki.

Aivar Käo avaldas sotsiaalmeedias pildi oma termomeetrist pildi, mis näitas, et väljas on külma -29,5 kraadi. Pildi jagamisega ta soovis teada, kust võiks saada parema termomeetri, mis näitaks õiget temperatuuri. «Ma ei oska öelda, kui täpselt see Boschi mõõdik näitab, aga suunasin palgi pihta esimese seadistusega,» selgitas Käo, kes tegelikult ei teagi, mis see õige temperatuur siis on.

Termomeeter ei suuda näidata tegelikke külmakraade. Foto: Aivar Käo.

Pilt on tehtud täna hommikul Võrumaal Lõõdla järve ääres. Kohalikega rääkides öeldi Aivar Käole, et seal kandis näitas mõnel termomeeter isegi -31 kraadi. Teisedki inimesed tõi välja madalaid temperatuure vahemikus -21 kuni -25 ning kuigi tegu on tõesti madala temperatuuriga, siis -30ni need ei ulatunud.

Aivar Käo mõõtis pärastlõunal ka tavalise termomeetriga kraade ja siis näitas -25 kraadi.

Ilmateenistuse kohaselt registreeriti Eesti külmarekord 17. jaanuaril 1940, kui Jõgeval langes temperatuur lausa -43,5 kraadi peale. «Eesti külmarekordiks –42 kraadi!», «Petseris ja Võrus 50 kraadi külma!» – sellised olid uudiste pealkirjad Eesti ajalehtedes 1940. aasta 18. ja 19. jaanuaril. Jõgevast ei sõnagi! Postimehe kaastöölised telefoneerisid, et Petseri raudteejaama juures näidanud kraadiklaas –50, sõjaväekasarmute lähedal mõõdetud 48, Simunas 44, Väike-Maarjas aga 42 kraadi külma.

Lausa legendaarseks on saanud teade, et Petseri jaamas külmunud ära vagunitäis viina. Ja et linnud langenud lennult surnutena maha.

Kuhu jääb siis Jõgeva Eesti ametliku pakaserekordiga –43,5 kraadi? 2010. aastal ilmunud brošüüris «Külmalinn Jõgeva» arvas kohalik agrometeoroloog Helle-Mare Raudsepp, et kuna ilmajaam, kus kole külm registreeriti, polnud tollal riiklik meteojaam, vaid allus Jõgeva Sordikasvandusele, ei jõudnud seepärast nood mõõtmisandmed kohe päevalehtedesse, vaid nädalaid hiljem.

Dotsent Aarne Kärsna Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumist selgitas toona Postimehes, kust võib tulla, et termomeeter näitab -50 kraadi, kuigi tegelikult see nii polnud. 

«Kohtades, kus maapind on vähese lumega kaetud, võib tekkida öösel erakordselt tugev kiirgamine, mille tulemusena termomeetrid, mis asuvad maapinnast vaid 0,5 kuni 1 meetri kõrgusel, võivad näidata madalamaid temperatuure. Käesoleval korral, kus erinevus termomeetrite vahel on olnud kuni kaheksa kraadi, tuleb siiski arvata, et tegemist on termomeetrite veaga,» selgitas Aarne Kärsna.