Krõbedate külmakraadidega tuleb olla ahju kütmisel eriti ettevaatlik

Jälgida tuleb sedagi, et küttekeha lähedal ei oleks mööblit, vaipu, küttepuid ega muud kergesti süttivat kraami. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Kuna krõbedate külmadega kasvab ka tulekahjude arv, on just sel ajal eriti oluline pidada meeles tuleohutust ning vältida ülekütmist.

„Tuleb meeles pidada, et pärast hommikust kütmist oleks hea lasta kütteseadmel jahtuda ning näiteks õhtul, kui ahi on jahtunud, kütta uuesti, sest ülekütmisega võib kaasneda tulekahju puhkemise oht,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

Ahju või pliidi kütmise kogus ühel kütmiskorral võiks olla 2/3 kolde mahust. Vajadusel võib lisada uue samasuguse koguse 8-9 tunni möödudes. Pliidi ahju võiks laadida maksimaalselt kuus korda. Kui pottsepp on väljastanud kütteseadmele kütmisjuhendi, siis tuleb kindlasti lähtuda vastavast juhendist! Kui kütteseadme töös on näha muutused, näiteks tõmme oluliselt halvenenud või ahjul on näha sisemisi või välised vigastusi, siis tuleks oma murega pöörduda kutselise pottsepa poole, kelle kontaktid leiab Päästeameti ohutusportaalist.

Jälgida tuleb sedagi, et ahju, pliidi, kamina ja katla lähedal ei oleks mööblit, vaipu, küttepuid ega muud kergesti süttivat kraami. Tuhk tuleb koguda jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja viia see õue. Siibri tohib sulgeda alles siis, kui söed on kustunud - vingugaas on lõhnatu, värvitu ja tappev!

„Väga oluline on ka kütteseadmete hooldus ja puhastus. Kui selle eest on kenasti hoolt kantud ja köetakse teadlikult ning mõõdukalt, on tulekahju tekkimise tõenäosus väike,“ lisas Tuuli Taavet.

Kui toasooja saamiseks kasutatakse õhksoojuspumpa, elektrilisi puhureid, radiaatoreid või muud, tuleb sealgi olla ettevaatlik ning jälgida, et seadmed oleksid laitmatus korras ning nendega ei koormataks üle elektrisüsteemi. Meeles tuleb pidada ka seda, et elektrilisi soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni katta.

Miinuskraadidega kipuvad korralikult soojustamata veetorud külmuma ning nende sulatamisel tuleb toimetada teadlikult ja ohutust silmas pidades. Selleks, et torustik külmal ajal ei jäätuks, tasub see katta lisaisolatsiooniga. „Torude sulatamisel tuleb vältida lahtise tule ja leeklambi kasutamist. Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või soojapuhurit, kuid selgi juhul peab inimene ise juures olema ja jälgima, et õnnetust ei juhtuks,“ toonitas Taavet.

NB! Igas kodus peab olema töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur ning kodudes, kus on kasutusel puiduküttel töötav ahi, pliit, kamin, katel või gaasikütteseade, peab olema ka töökorras vingugaasiandur. Kindlasti tasub silm peal hoida oma eakatel lähedastel.

Nõustajad saab koju kutsuda

Kui kellelgi on kodu tuleohutuse osas kahtlusi, on võimalik kutsuda koju päästjad, kes vaatavad ruumid ohutust silmas pidades üle ning annavad soovitusi, kuidas tuleohutust suurendada. Kodunõustamist saab mugavalt tellida ohutusportaalist https://ohutusportaal.paasteamet.ee/tuleohutus/ või helistades riigiinfo telefonile 1247.