GALERII ⟩ Toomas Nigola: Et kuivaks jääda, peab lisaks vihmavarjule olema ka vihmavarjuhoidja

Vaatamata krõbedale külmale pidasid põlvalased ka täna kell 10.30 meeles Vabadussõjas langenuid, kogunedes vabadussamba juurde.

EELK Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola tagasivaatel vaikisid Vabadussõjas relvad 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. "Tuhandete ohvrite hinnaga oli eestlastest saanud riigirahvas, kes õigusega võis võtta oma koha vabade rahvaste ringis. Eesti esimene president Konstantin Päts tõdes pärast Vabadussõda, et meile ei antud vabadust teiste armust, me oleme selle endale ise kätte võidelnud," toonitas ta.

Vabadussõjas võitlesid jumalasulase tõdemusel meiega külg külje kõrval britid, soomlased ja veel mitme teise rahva esindajad. "On üsna küsitav, kuidas ja kas oleksime ilma nende toetuseta toime tulnud. Nagu ukrainlased täna. Vabaduse üheks osaks on see, et saame valida oma sõpru. Keegi ei saa meile dikteerida, kellega tohime läbi käia," kõlas karges talvehommikus.

"Ainult liitlaste vihmavarjule lootma jäämine pole mõeldav. Et kuivaks jääda, peab lisaks vihmavarjule olema ka vihmavarjuhoidja. Nõnda seab relvarahu aastapäev meie ette täna kutse tänutundeks rahu ja vabaduse eest, mis meil – erinevalt nii mõnestki teisest väikesest rahvast – täna on, aga ka nõudliku meenutuse selle vabaduse paratamatust haprusest siin maailmas ning küsimusest omaenda hoiakute kohta. Kas oleme nende sangarite väärilised, kes oma elu ohtu seades – ja paljud ka seda ohverdades – seisid vastu meie väikest vabariiki neelata soovinutele nii Vabadussõja päevil kui ka hiljem. Pidagem nende panust kalliks, et saavutatu meil käest ei libiseks," kutsus Nigola üles.

Mälestussamba jalamit jäid kaunistama Põlva vallavalitsuse ning Kaitseliidu Põlva maleva pärjad.

Lisaks maakonnakeskusele olid Põlva maleva kaitseliitlased auvalves ja viisid pärjad vabadussammaste jalamile veel Kanepis, Räpinas ja Mehikoormas. Põlvas oli väljas maleva pealiku kohusetäitja Tarvo Planken ning Kanepis malevkonna pealik Jaano Mägi. Räpinas

pani pärja Toomas Heering ning Mehikoormas Urmas Kroon. Kanepi mõlemal kalmistul süütasid kaitseliitlased küünlad Vabadussõjas osalenute ja sõjas langenute kalmudele.