/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/05/15816723t1h1344.jpg)
Valga valla ülalpeetavatest hoonetest kõige suurema küttekuluga ruutmeetri kohta on Tsirguliina rahvamaja. Seetõttu loodab vald selle asemele ehitada uue, mis kerkiks aleviku kooli kõrvale.
Tsirguliina rahvamaja valmis muinsuskaitseameti andmeil 1967. aastal. See on toonasele ajale omaselt ehitatud heledatest tellistest ja nagu valla andmetest selgub, ei hiilga just säästlikkusega. Õliküttel 565-ruutmeetrise hoone küttekulud on asevallavanem Kaupo Kutsar sõnul valla hoonetest ruutmeetri kohta suurimad – eelmisel aastal umbes 34 eurot ruutmeetri kohta, aastas tegi see küttekuluks 19 087 eurot.
Eelnev ongi ka suurim põhjus, miks päevakorrale on kerkinud uue hoone ehitamine. Variant oleks ka olemasolevat maja renoveerida, ent nagu kirjas rahvamaja arengukavas 2027. aastani, on seal vaja suuri töid: katuse vahetus ja pööningu soojustamine, fassaadi remont ja/või soojustamine, saali ventilatsioonisüsteemi loomine, abiruumide remonttööd ja veel hulk teisi.
Seetõttu oleks praeguse maja remont Kutsari sõnul umbes sama kallis nagu uue maja ehitus.
Pigem tasub ehitada uus
«Arutasime Jiriga (endine vallaarhitekt Jiri Tintera – toim) seda asja ja ta arvas, et seda pole mõtet renoveerida. Juba Tõlliste vallavolikogu ajast on plaan, et arendaksime keskust ühes kohas. Siis võiks jaguda sinna rohkem inimesi. Kogu asi saaks paremini arendatud,» lausus Kutsar.
Uue maja ehituse korral vana lammutatakse. «Kui ehitaksime uue ja jätaksime vana alles, poleks sellel lihtsalt rakendust,» lisas asevallavanem.
Uus hoone tuleks plaani kohaselt Tsirguliina kooli kõrvale ja oleks kooliga ühendatud galerii abil. Kutsari sõnul on see vana unistus juba kunagise Tõlliste valla aegadest.
Uue maja ehituse korral vana lammutatakse. «Kui ehitaksime uue ja jätaksime vana alles, poleks vanal lihtsalt rakendust,» lisas asevallavanem.
Planeeritavas uues hoones on rahvamaja arengukavas sisalduva esmase idee kohaselt saal, lava, esinejate ruum, juhataja kabinet ning abiruum koos köögiga, kuhu saaks luua kogukonnaköögi. Samuti inventari hoiustamise ruum ning üldkasutatav fuajee ja tualetid. Pindalalt oleks uus maja eelmisest veidi väiksem – 426 ruutmeetrit.
/nginx/o/2024/01/05/15816724t1h68e3.jpg)
Ootavad rahastust
«Päikesepaneelid tulevad katusele, maaküte. See aitab energiakulu all hoida. Tahame lõimida tegevused kooliga kokku. Noortekeskuse peame koolimaja ruumidesse panema. Nüüdisaegne avar sisu, moodne helitehnika, ligipääsetavus on tagatud, inva-WCd,» andis Kutsar ülevaate.
Vald loodab ehituseks saada rahalist tuge omavalitsuste liginullenergiahoonete ehitamise meetmest. Omaosaluse kuni 600 000 eurot on vallavolikogu juba garanteerinud. Esialgne arvutus näitas projekti eeldatavaks kogumaksumuseks 1 356 635 eurot, taotletav toetus on 787 500 ja omafinantseeringu summa 569 135 eurot.
Enne kui ehituses kindel olla saab, peab vald esmalt toetust saama. See otsus peaks tulema hiljemalt 24. jaanuaril. Edasi peab lootma, et hanke käigus saadud odavaim pakkumus jääb oodatud piiridesse. «Päris otsustamise aeg on siis, kui ehitamise hind pakutakse. Kui see tuleb planeeritust oluliselt kõrgem, siis on keeruline,» ütles asevallavanem.