/nginx/o/2024/01/05/15816732t1h92d2.jpg)
Eesti liikluses möödus 2023. aasta rohkete vigastuste ja surmade saatel. Aasta jooksul sai liiklusõnnetustes viga 1938 inimest ning surma 59 inimest. Elu kaotanute hulgas oli 17 jalakäijat, seitse mootorratturit ja viis jalgratturit. Kaheksa hukkunut olid alles lapsed. Seitsmes õnnetuses hukkus korraga mitu inimest.
Politseikolonelleitnant Sirle Loigo sõnas, et need arvud on muserdavad, kuid paraku kirjeldavad reaalsust.
«Piltlikult öeldes hukkub liikluses iga nädal üks inimene ja viga saab viis inimest päevas. Seda on liiga palju. On selge, et liiklusohutus Eestis ei liigu paremuse poole.»
Loigo lisas, et raskete õnnetuste peamised põhjused pole ajas muutunud. Need on jätkuvalt kiiruse ületamine, turvavavöö ja kiivri mitte kasutamine ning alkoholi- ja narkojoove.
Joobes juhid põhjustasid mullu 373 liiklusõnnetust, milles suri 11 ja sai vigastada 114 inimest. Liiklusest kõrvaldati 6256 alkoholi tarvitanud juhti, nendest 2114 tuvastati kriminaalne joove.
Kiiruskaamerad fikseerisid lõppenud aastal 261 000 kiiruseületamist, nendest umbes 169 000 tabasid mobiilsed kiiruskaamerad. Kaamerate tabatud kiiruseületamised on võrreldes varasemaga vähenenud ligi 43 000 võrra ja see tuleneb peamiselt mobiilsete kiiruskaamerate töötaktika muutmisest Harjumaal.
/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)